Mida tarkvara programmeerija teeb?

Tarkvaraprogrammeerija tööülesanded ja vastutus võivad mõnevõrra erineda sõltuvalt selle ettevõtte vajadustest, mille heaks ta töötab. Üldiselt vastutavad programmeerijad aga tavaliselt arvutitarkvara ning erinevat tüüpi programmide ja utiliitide loomiseks kasutatava koodi loomise, redigeerimise ja hindamise eest. Neid võidakse kaasata uue programmi kavandamise ja kujundusdokumendi loomise algstaadiumis, mida seejärel kogu ülejäänud arenduse ajal kasutatakse. Samuti on palju olukordi, kus programmeerija lihtsalt järgib teiste loodud dokumenti ja töötab selle nimel, et kõik nõutavad standardid oleksid täidetud.

Tarkvaraprogrammeerija üks olulisemaid kohustusi on uue koodi loomine, mida kasutatakse tarkvaraprogrammi tegemiseks. Seda saab teha mitmel erineval viisil, olenevalt tarkvaraarendaja kasutatavast programmeerimiskeelest ja platvormist. Üldiselt hõlmab arendus aga tavaliselt sadade, tuhandete või isegi miljonite koodiridade loomist, mida kasutatakse programmi nõuetekohaseks toimimiseks. Kõik see on loodud tarkvara programmeerija poolt, kuigi tavaliselt töötavad programmeerijate meeskonnad suurte projektide kallal koos.

Tarkvara programmeerija loodav kood põhineb tavaliselt selle ettevõtte vajadustel, kus ta töötab, ja konkreetse programmi soovitud tulemusel. Selle paneb sageli paika arendustsükli alguses koostatav kujundusdokument, mis seejärel visandab valmis tarkvara erinevad aspektid. Programmeerija saab selle dokumendi abil paremini mõista, kuidas lõplik programm peaks välja nägema ja toimima. Programmeerijad võivad olla kaasatud selle dokumendi koostamisse, kuigi meeskonnajuhid ja peaarendajad loovad selle tavaliselt ja kasutavad seda tarkvara kallal töötavate programmeerijate töö juhendamiseks.

Kuna erinevad koodilõigud on lõpule viidud ja lõpliku programmi loomise alustamiseks kokku pandud, võib tarkvara programmeerija suurema jõupingutuse raames töötada ka testijate ja teiste osakondadega. Testimine hõlmab tavaliselt paljusid inimesi, kes kasutavad programmi või tarkvararakendust, et näha, kui hästi see töötab. Probleemide ja vigade leidmisel väljastatakse aruanded, mille saavad programmeerijad, kes kasutavad neid probleemi taasloomiseks ja selle allika leidmiseks. Programmeerija muudab tarkvara ja lisab koodi endasse dokumentatsiooni, et näidata teistele, miks need muudatused tehti, võimaldades meeskonnal paremini koostööd teha ja näha, mida teised on teinud.