Mida tähendab “vaba maailma juht”?

Mõiste vaba maailm sai alguse külmast sõjast, kui seda kasutati demokraatiate, täpsemalt USA ja Lääne-Euroopa riikide ning kommunistliku Nõukogude Liidu ja selle liitlaste eristamiseks. Kui USA juhtis sõda kommunismi vastu, hakati Ameerika Ühendriikide presidenti nimetama “vaba maailma juhiks”. Seda terminit kasutatakse tänapäeval sageli Ameerika Ühendriikide hegemoonia ja presidentuuri enda võimu tõttu. Presidendina saab juht alustada sõda, tühistada seadusandlust ja luua riikide vahel diplomaatilisi suhteid.

Suur osa selle mõiste raames mõistetavast võimust keerleb presidendi rolli ümber sõjaväe ülemjuhatajana. USA armees on praegu tegevteenistuses üle 1.4 miljoni töötaja. USA baasid asuvad Jaapanis, Lõuna-Koreas, Saksamaal, Itaalias ja Ühendkuningriigis.

USA-l on ka maailma suurim sõjaline eelarve, mis 2012. aasta seisuga on 680 miljardit USA dollarit. See eelarve on palju suurem kui Hiina, maailma suuruselt teise sõjalise eelarvega riigi oma. USA sõjaväes ei ole vägede arv nii suur kui teistes riikides, lihtsalt seetõttu, et ajateenistust enam ei kasutata.

USA presidendi nimetamist “vaba maailma juhiks” arutavad ka teised riigid, kes võitlesid ka külma sõja ajal demokraatia eest. Samuti on muret sõna “tasuta” kasutamine. Külma sõja ajal ideoloogiate vahel toetasid Aafrika, Aasia ja Lõuna-Ameerika riigid, mida ei saa selgelt määratleda kui demokraatiat ja seega “vabad”, Ameerika Ühendriike ja Lääne-Euroopat. Praegu võib mittedemokraatliku valitsusega riike pidada vabaks.

Sellegipoolest seostatakse seda mõistet endiselt Ameerika Ühendriikidega, kuigi mõiste “vaba maailma juht” rahvusvaheline kasutamine viitab sageli pigem riigile kui presidentuurile. Lisaks Ameerika Ühendriikide sõjalisele jõule kehtib see mõiste ka väärtuste ja ideaalide kohta, mille eest riik seisab: kõigi võrdsus, sõnavabadus, usuvabadus ja õigus taotleda õnne. Seetõttu ei viita see fraas mitte ainult presidendile, vaid ka inimestele, kes hoiavad Ameerika kõrgemaid ideaale, nagu Martin Luther King, Susan B. Anthony, Ralph Nader ja Hillary Clinton.