Trellide taga tähendab, et keegi või miski on vanglas või mingil viisil piiratud. Kõige sagedamini kasutatakse seda selleks, et öelda, et keegi, mitte midagi, on vanglas või vanglas. Mõnikord ei kasutata seda otseses tähenduses; Näiteks võib keegi öelda: “Mind on pandud trellide taha”, mis tähendab, et ta tunneb end mingis olukorras piiratuna või lõksus. Seda ütlust kasutatakse seetõttu, et paljudel vanglatel on trellitatud seinad, mistõttu on vang sõna otseses mõttes trellide taga. Tavaliselt ei peeta seda ütlust slängiks; seda terminit kasutavad paljud uudistereporterid, pedagoogid ja teised spetsialistid.
“Ta pandi kuriteo toimepanemise eest trellide taha,” on ütluse sõnasõnaline kasutus. Teise võimalusena võib inimene öelda: “Ta on elu lõpuni trellide taga” või “Kui jätkate seaduste rikkumist, jõuate trellide taha.” Need kasutusviisid on eriti levinud inglise keelt kõnelevas maailmas.
Kui seda väljendit kujundlikult kasutada, võiks inimene öelda: “Ma olen selles kabiinis trellide taga” või “Ta pani mu trellide taha, võttes ära autovõtmed.” Mõlemal juhul ei ole tegelikult keegi kambri trellide taga, vaid kõneleja väljendab oma ahastust, kõrvutades olukorda vanglas viibimisega. Ahastuse suurus on tavaliselt liialdatud, et kõneleja mõtet mõista. Näiteks ütlus “Ma võiksin hobuse ära süüa” tähendab lihtsalt seda, et kõneleja on väga näljane, mitte aga seda, et ta peab hobuseid isuäratavaks või võiks tegelikult terve hobuse ära süüa.
20. sajandil kasutati seda ütlust paljude asjade nimetusena. Näiteks “Behind Bars” on räppar Slick Ricki, tuntud ka kui Richard Walters, albumi nimi. Laul rääkis narko- ja alkoholielu lõksus jäämisest. Laulusõnades mainiti tunnet, nagu oleks inimene rakkes. See ilmus 1994. aastal ja saavutas muusikaedetabelites mõningast edu.
Seda ütlust saab kasutada idioomina, kuna selle kasutamine ei piirdu sõnasõnalise tähendusega. Idioomid tulevad ja lähevad ning üldiselt peetakse neid pigem kultuuri kui keele osaks. Nagu paljude tänapäevaste ütluste puhul, pole ka selle ütluse ajalugu teada. See ütlus võiks teoreetiliselt olla sama vana kui vanglatrell. Lisaks kehtib see ütlus tõenäoliselt veel sadu aastaid seni, kuni vanglates enam trelle pole.