Mida tähendab “tõenäolisus”?

Tõesus viitab sellele, kui tõene või realistlik teos, tavaliselt kirjandusteos, lugejale tundub ja viitab sageli sellele, et teosel on tugev sisemine loogika. See termin tuleneb klassikalisest kasutusest ja seda peeti kunagi peamiselt lugeja või publiku toimumiskohaks, kes vastutasid teose realistlikuna nägemise eest. Sellest ajast alates on see aga arenenud ja viimasel ajal kasutatakse seda kirjaniku või jutuvestja kohustuse kohta tagada, et teose tegelikkus ja ausus esitataks. Tõesus võib esineda igat tüüpi teostes, sealhulgas ulmes ja ülimalt fantastilistes lugudes.

Tõesuse tähtsus seisneb selle suhtes, kui hästi suudab lugeja lasta end loosse tõmmata. Mõiste “tõesus” varajane kasutamine tulenes ladinakeelsest sõnast “tõde” ja see viitab jätkuvalt teose tõele. Algselt kasutati seda pigem publikule või lugejale, mitte jutuvestjale. Selles kasutuses pidi see näitama, kui hästi suudab keegi oma maailmavaate põhjal teose reaalsust või tõepärasust jälgida ja seejärel lool end köita.

Värskem tõepärasuse mõistmine ja kasutamine keskendub aga kirjaniku või jutuvestja püüdlustele tagada oma teose tegelikkus. See luuakse kõige sagedamini loo tugeva sisemise loogika kaudu, olenemata esitletava loo tüübist ja meediumist, milles seda räägitakse. Sisemise loogika näide on järjepidevus loo stseenide vahel. Ühes stseenis toimuv tegevus peab hästi voolama järgmisesse stseenisse ning ebaühtlane tegevus, millel näib olevat põhjuse ja tagajärje puudumine, võib hävitada teose tõepärasuse ja mõjutada loo reaalsust negatiivselt.

Isegi fantastiline teos, nagu ulme- või fantaasialood, võib siiski säilitada realistlikkuse ja tõepärasuse. Ulmelugusid peetakse sageli edukamaks, kui loo tehnoloogia ja tegevus tundub lugeja jaoks reaalne. See ei tähenda, et teos peab olema kaasaegse tehnoloogiaga puhtalt realistlik, vaid seda, et tehnoloogia peab olema lugeja jaoks arusaadav ja tunnetama, et see tuleb loogilisest kohast. Sellise tõepärasuse võib sageli luua kirjanik, kes kaalub, miks tehnoloogia või sotsiaalne areng teises maailmas või reaalsuses aset leiab, ning loos loogikat üles ehitades, et toetada ka kõige kummalisemaid ja ennekuulmatumaid väljamõeldud olendeid või seadmeid.