Tagasisaatmine on õigusdoktriin, mida kohaldatakse juhul, kui konkreetses kohtuasjas esineb seaduste konflikt. Selle doktriini kohaselt võib kohus vastu võtta ja/või kohaldada välisriigi jurisdiktsiooni seadusi, tavaliselt teatud juhtudel teatud piiratud eesmärgil. Mõiste pärineb prantsuse keelest ja tähendab sõna-sõnalt “tagasi saatma”.
Tagasisaatmise eesmärk on tagada, et igat liiki konkreetset juhtumit käsitletaks või kohaldataks ühtmoodi õigust, et tavaliste juhtumite puhul oleks tagatud sama tulemus. Ideaalis on doktriini eesmärk see, et sama kohtuasja tulemus oleks sama, olenemata sellest, kus kohtuvaidlus toimub. Tagasisaade võib aidata vältida foorumi ostmist või juhtumeid, kus hageja esitab oma juriidilise nõude jurisdiktsioonis, kus seadus on talle kõige soodsam.
Lõppkokkuvõttes ei pruugi juhtumi tulemus olla ühtne, kui kaks asjaomast jurisdiktsiooni tegutsevad identsetes raamistikes. Näiteks kui üks kohus otsib välisriigi jurisdiktsioonilt juhiseid selle kohta, milliseid seadusi kohaldada, ja selle jurisdiktsiooni kohaldatava õiguse valik kohustab esialgset kohtut kohaldama kohtuasja foorumina oma õigust, võib juhtuda teistsugune tulemus kui kohtuasja foorumiks oli välisriigi jurisdiktsioon. Sellises olukorras võivad samal juhtumil olla üsna erinevad tulemused, eeldades, et nende kahe jurisdiktsiooni seadused vastavas küsimuses erinevad. Seetõttu ei ole tagasisaatmise õigusdoktriini püstitatud eesmärk alati saavutatav.
Selle doktriini üks levinud vorm on topeltviit. Seda tüüpi õigusdoktriini kohaselt kohaldab kohtuasja asukohakohus välisriigi jurisdiktsiooni õigust. Selles mõttes istub kohus sisuliselt nii nagu välisriigi kohus identses asjas, mis tagab sellega tulemuste ühtsuse. Selline lähenemine hoiab ära hageja foorumiostlemise, kuna tulemus oleks olenemata foorumist sama.
USA ja paljud teised riigid on tagasisaatmise õigusdoktriini suures osas tagasi lükanud. Mõned jurisdiktsioonid võivad siiski kohaldada edasisaatmist piiratud olukordades, näiteks testamendi ja/või pärandvara küsimustes, mis puudutavad testamentide kehtivust ja riikidevahelisi pärimisküsimusi. Teine valdkond, kus edasisaadet võib kohaldada, on perekonnaõigus, eriti mis puudutab abielu kehtivust, ühe või mõlema poole abiellumisvõimet ja lahutusotsuste kehtivust.