Par tootlus, mida nimetatakse ka nominaalmääraks, on siis, kui võlakirja kupongimäär ja tootlus on võrdsed ning võlakirja hind on sama, mis selle nimiväärtus, mida nimetatakse ka nimiväärtuseks. Nimiväärtus on võlakirjainvestorile lunastustähtajal tehtud makse ja kupongi määr on aastane intressimäär, mille ta saab. Tootlus ehk tootlus lunastustähtajani (YTM) on tavaliselt võlakirjainvesteeringu keskmise tootluse hinnang, kui võlakirja enne selle tähtaega ei müüda. YTM on kohustatud arvutama kõik tulevased maksed praegustes tingimustes. Nominaaltootlus võib juhtuda, kuna võlakirja hind võib olla nominaalväärtusest madalam või kõrgem ning kui võlakiri on nominaalväärtuses, on tootlus ja kupongimäär samad.
Sarnaselt paljudele teistele finantsinstrumentidele tõusevad ja langevad võlakirjade hinnad ja tootlused paljude pakkumist ja nõudlust mõjutavate tegurite tõttu. Siiski tuleb meeles pidada, et võlakirjade tootlustel ja hindadel on omane pöördvõrdeline seos; ehk siis näiteks võlakirjade hinnatõusu korral võlakirjade tootlused langevad ja vastupidi. Näiteks kui võlakirja hind on üle nominaalväärtuse, on selle kupongimäär tavaliselt kõrgem kui tootlus. Teoreetiliselt peab tootlus tõusma, et kutsuda esile hinna langus, kuni hind saavutab nimiväärtuse. Samal ajal on kupongimäär ja tootlus võrdsed ning oleks nn nominaaltootlus.
Kui võlakirju turul noteeritakse, näitavad need muuhulgas kupongimäära, võlakirja hinda ja tootlust. Et illustreerida nominaaltootlusega võlakirja mõtet, võiks kaaluda hüpoteetilise näite kasutamist. Võlakirja hind võib olla üle nominaalväärtuse 103.31 ja selle kupongimäär võib olla 5.75 ja tootlus 4.74. Tootluse tõus, mis lõpuks jõuab kupongi intressimäära tasemele 5.75, viib võlakirja hinna alla nominaalväärtuse või 100-ni ja siis oleks saavutatud nominaaltootlus. Vastasel juhul langeb hind, et jõuda nominaalini, tekitades samal ajal tootluse tõusu, kuni see võrdub kupongimääraga.
Praktikas on harva kohata võlakirjadega kauplemist täpselt nominaalväärtusega. Mõne võlakirjaga kaubeldakse väga lähedal nominaalväärtusele, näiteks vahemikus 99 kuni 101. Kui võlakirjadega kaubeldakse nende kahe väärtuse vahel, loetakse need enam-vähem nominaalväärtuseks.
Nullkupongivõlakirjadeks kutsutud võlakirjatüüp on hea näide võlakirjast, mida müüakse allahindlusega või alla nominaali. Erinevalt paljudest teistest võlakirjadest ei maksa see liik omanikule ostupäeva ja lunastustähtaja vahelisel ajal kuponge. Kui see tähtaeg saabub, saab investor nimiväärtuse, mis võimaldab tal saada kasumit diskonteeritud hinna ja nimiväärtuse vahest.