Mida tähendab olla domineeriv liik?

Ökoloogilises koosluses võib domineerivaks liigiks pidada liike, mis on kõige arvukam ja moodustab suurema osa biomassist. Ökoloogilist domineerimist võib määratleda ka liigina, millel on suurim mõju teistele samas keskkonnas leiduvatele liikidele. Domineerivate liikide hulka kuuluvad taimed ja loomad, kes oma suuruse, arvukuse või käitumisega mõjutavad keskkonna ökoloogilisi tingimusi ning määravad kindlaks, millised muud loomad või taimed võivad selles keskkonnas ellu jääda. Mõnes keskkonnas võib domineerida üks või mitu liiki.

Headeks näideteks ökoloogilisest domineerimisest taimemaailmas on Kaljumäestiku metsakooslused. Pärast metsatulekahju edenevad taimed ja puud läbi erinevate etappide, kusjuures kõigepealt kasvavad tagasi väikesed taimed, nagu kõrrelised ja sõnajalad. Lõpuks juurduvad väikesed puud, nagu haab ja kask, ja tärkavad ülespoole, lõigates päikesevalguse nendelt metsaaluse väiksematelt taimedelt. Mõne aasta pärast kasvavad väiksemate puude kohale okaspuud, nagu männid ja kuused. Igas kasvufaasis järgneb üks taimeliik eelmisele liigile ja eksisteerib mõnda aega metsaökosüsteemis domineeriva liigina.

Loomariigis võib tippkiskja saada domineerivaks. Hea näide on Yellowstone’i järve ökosüsteem Wyomingis, kuhu 1994. aastal asustati ebaseaduslikult röövtoiduline järveforell. Enne kalatoidulise ehk kalasööja järveforelli sissetoomist oli Yellowstone’i kõriforell järve ökosüsteemis domineeriv liik. 2011. aastal võib järveforell, kui seda ei kontrollita, järgmise 90 aasta jooksul vähendada Yellowstone’i kõriforelli populatsiooni koguni 20% võrra ja võib selle täielikult kaotada. Järveforelli peetakse siis selle ökoloogilise koosluse domineerivaks kalaks.

Tippkiskja ei pruugi aga alati olla tippliik. Mõnikord saavutab liik domineerimise tohutu arvukuse kaudu ja sel juhul muudab liigi kogu biomass selle domineerivaks. Ühe liigi suur hulk võib avaldada ökosüsteemile tohutut mõju. Üks lihtne näide sellest oleks jaanileivapuu nakatumine nisupõllul. Rikkaliku toiduvaru ja röövloomade puudumise tõttu võib jaanitirtsude populatsioon oma arvukust väga lühikese aja jooksul suurendada, muutudes selle ökosüsteemi domineerivaks liigiks.