Mida tähendab “oliivioksa pikendamine”?

Mõiste “oliivioksa pikendamine” tähendab rahu- või leppimispakkumise tegemist. Sellel terminil on piibellik päritolu, mis pärineb Vana Testamendi osast, mis käsitleb veeuputust; märgiks, et üleujutus on möödas, on oliivioksa, mille tuvi tõi laeva tagasi. Oliivioksad olid rahu sümbolid ka Vana-Kreekas ja Roomas ning neid kasutatakse jätkuvalt erinevates kunstiteostes, mis on mõeldud rahu vihjamiseks, alates seinamaalingutest kuni plaastriteni.

Mõned inimesed on väitnud, et oliiv oli rahu metafoorina väga läbimõeldud ja läbimõeldud valik, sest oliivipuude küpsemine võtab teadaolevalt aastaid. Sõda on tavaliselt puudele väga raske, sest inimesed ei saa võtta aega nende kasvatamiseks ja uute istutamiseks. Seetõttu viitaks oliivioksa pakkumine sellele, et keegi on sõjast väsinud, olgu see siis tegelik sõda või sõpradevaheline tüli.

Vana-Kreeka ja Rooma ajal pakkusid inimesed sõna otseses mõttes oliivioksi. Näiteks Roomas kandsid lüüa saanud armeed traditsiooniliselt oliivioksi, andmaks märku, et nad on alistumas, ning kreeklased kasutasid neid pulmades ja muudes tseremooniates. Tänapäeval on haru tavaliselt pigem metafooriline kui sõnasõnaline, muu hulgas seetõttu, et taimi võib olla pisut raske hankida.

Paljud inimesed nõustuvad, et rahuläbirääkimised kõigil ühiskonnatasanditel on hea mõte. Ilmselgelt on riikide vahel oluline oliivioksa laiendamine, et tagada vastastikune turvalisus ja aidata maailmal sujuvamalt toimida. See tegu võib olla oluline ka isiklikul tasandil, kuna konfliktide lahendamist ja teistega läbi saama õppimist peetakse paljudes kultuurides oluliseks eluoskuseks.

Mõnel eluhetkel soovitatakse paljudel inimestel vaidluse või probleemi lahendamiseks oliivioksa pikendada. Mõned inimesed usuvad, et selle toimingu tegemiseks on vaja tohutult julgust, kuna sageli kaasneb sellega ülekohtu tunnistamine ja kahetsus. Kui oliivioksa pakutakse varjatud motiividel, näiteks püüdes kedagi teist tunnistama, et ta eksis, läheb leppimiskatse sageli viltu ja seda on väga oluline meeles pidada. Inimesed, kes usuvad siiralt, et keegi teine ​​on neile ülekohut teinud, peaksid kas ootama, kuni see inimene teeb esimese sammu rahu poole, või leidma võimaluse neile andestada, et saaks proovida tõelist leppimist.