“Närige rasva” on ingliskeelne väljend, mis tähendab juhuslikku vestlust või kuulujutte lubamist. See on seotud vananenud fraasiga “närida kaltsu”. Mõlemad fraasid pärinevad 19. sajandist ja olid algselt mõeldud nurisemiseks või kaebamiseks. Nende terminite päritolu on ebakindel. Enamik allikaid nõustub siiski, et tõenäoliselt kirjeldavad nad suu liigutusi, mis on ühised nii närimisel kui ka rääkimisel.
Oxfordi inglise sõnaraamat, ingliskeelsete sõnade ja fraaside laialdaselt kasutatav viide, registreerib selliste terminite kõige varasema ilmumise. See dateerib fraasi “närige rasva” aastasse 1885, pannes selle raamatule Indias paiknevate Briti sõdurite kohta. Enamikku kõnekeeli kasutatakse vestluses aga aastaid või isegi aastakümneid, enne kui need trükis ilmuvad. Ameerika allikates ilmub sõna “närige kaltsu” juba 1875. aastal. Kuigi lõplikku leiutamist pole dokumenteeritud, näivad mõlemad fraasid pärinevat mitte varem kui 19. sajandi keskpaigast.
„Rasva närimises“ oleva „rasva“ olemus on sama ebakindel. Mõned allikad viitavad sellele, et see viitab soolasealihale, mis on mereväe ajaloo alguses laevaelu põhiosa. Enne külmutusseadmete tulekut säilitati toitu sageli soolaga kuivatades. Seda kauakestvat valguallikat hoiti laevadel pikkadeks reisideks, kui muud toiduvarud otsa said. Soolane sealiha võib olla sitke ja rasvane, enne kui seeditav oli, tuleb seda põhjalikult närida.
“Näri kaltsu” arvestatakse ka meremeestele või sõduritele, kes oleksid sunnitud kaltsu närima, kui närimistubakat pole saadaval. On oletatud, et nad kaebasid oma puuduse üle, andes fraasile selle algse tähenduse; “näri rasva” on saanud sarnase seletuse. Neid lugusid toetavad dokumendid aga puuduvad ja “kaltsu närimine” võib tõenäoliselt tuleneda fraasist “kaltsuma”, mis tähendab noomimist või kaebama. Igal juhul omandas sõna „rasva närimine” 20. sajandi alguseks tähendused „o peatama tühja vestlust või lobisema”. See säilitab need tähendused tänapäevani, kusjuures vanemad tähendused ja variatsioonid on tavaliselt unustatud.
1999. aastal ilmus Internetis anonüümne essee pealkirjaga “Elu 1500. aastatel” ja seda levitati laialdaselt e-posti teel. “Elu 1500. aastatel” andis ebatäpse seletuse sõnadele “näri rasva” ja paljudele teistele levinud fraasidele, nagu “too koju peekon” ja “päästab kelluke”. Ta omistas need fraasid 16. sajandi maaelule, mida kirjeldati samuti ebatäpselt ja mis oli paljusid neid termineid sajandeid varasem. Olenemata sellest, kas need on loodud pahandusest või lihtsalt teadmatusest, on “Elu 1500. aastatel” avaldused sellest ajast alates põhjalikult diskrediteeritud.