“Linnulennult” viitab kõige otsemale marsruudile ühest kohast teise. Idioom kirjeldab marsruuti, mis kulgeb sirgjoonel punktist A punkti B. See ei ole marsruut, mis peab jääma teele, ületama takistusi või peatuma veekogul.
Enamik keeleajaloolasi omistab sellele fraasile sõna otseses mõttes marsruudi, mille lind võis ühest kohast teise lennates läbida. Linnulennult pole ühest kohast teise liikumisel probleemiks ei looduslikud tõkked (nt mäed) ega poliitilised tõkked (nt piirid). Ütluse päritolu kohta on aga ka teine teooria.
Mõned ajaloolased tsiteerivad fraasi, mis tuli levinud keelde elust Briti laevadel, mis töötasid rannikul. Selle päritoluteooria kohaselt hoidsid meremehed laeva pardal vareste puuri. Sügavas udus, kui meremehed ei saanud kindlad olla, kus lähim maa asub, vabastati üks varestest puurist. Lind lendaks kohe otsejoones maale ja meremehed saaksid talle järgneda, et ohutusse kohta jõuda.
Esimest korda kasutati idioomi kirjalikult 1767. aastal. W. Kenrick kasutab seda fraasi ajakirjas The London Review of English and Foreign Literature. Seda fraasi kasutatakse tekstis otsese marsruudi kirjeldamiseks, mida ei takista vesi ega mäed.
Šotimaa idioom on sarnane ingliskeelsele fraasile ja seda hakati kasutama umbes samal ajal. Šotlased kirjeldavad kõige otsemat teed punktist A punkti B kui varesteed. Esimene kirjalik viide vareste teele arvatakse olevat 1795. aastal.
Nagu paljude idioomide puhul, on „lennult lennata” leidnud tee kirjandusse ja muusikalistesse viidetesse. Jeffrey Archeri 1991. aasta romaan kandis pealkirja As the Crow Flies. Sarnase pealkirjaga on ka David Henry Hwangi 1986. aasta näidend.
Vares koosneb inglise keeles mitmeks fraasiks. Lisaks sõnadele “lennult linnulennult” on nende hulgas ka “vares, keda korjata” ja “varest süüa”. Tõenäoliselt kasutatakse varest nendes ütlustes nii sageli viitena, sest vares on suur, valjuhäälne ja väga märgatav lind, kellega enamik inimesi on tuttav.