Ajaloolise legendi järgi hüüdis Marie Antoinette: “Las nad söövad kooki!” oli põhk, mis murdis Prantsuse revolutsiooni ajal kaameli selja. Lugu räägib, et Prantsusmaa kuninganna Marie Antoinette sai teada, et tema alamad nälgivad, kuna neil pole leiba. Ta oli nii ära hellitatud ja vaeste elu tegelikkusest väljas, et soovitas neil hoopis kooki süüa, mida ta oleks teinud, kui leib oleks otsa saanud. Marie Antoinette mõisteti süüdi riigireetmises ja hukati 1793. aastal, mitu kuud pärast seda, kui tema abikaasat kuningas Louis XVI oli tabanud sama saatus.
Tegelikkuses pärineb see fraas Marie Antoinette’i valitsemisajast. Jean-Jaques Rousseau, filosoof, kes sillutas teed demokraatiale ja sotsialismile, kirjutas “printsessist”, kes ütles: “Qu’ils mangent de la brioche”, kui kuulis, et talupoegadel pole leiba. Kuigi brioche pole nii ekstravagantne kui kook, on sellel fraasil põhimõtteliselt sama tähendus. Rousseau jutustatud lugu illustreeris oma aja tohutut lõhet rikaste ja vaeste vahel, kuid see oli kirjutatud siis, kui Marie Antoinette oli alles laps ega olnud veel Prantsusmaa kuninganna.
Keegi ei tea fraasi “las nad söövad kooki” tegelikku päritolu, kuid see võis olla pigem miiting vaeste ärakasutamise vastu, mitte räige kommentaar, mis paljastab kõneleja teadmatuse. 18. sajandi Prantsusmaal pidid pagarid seaduse järgi müüma brioche’i ja muid uhkeid leibasid tavalise leivaga sama hinnaga, kui viimane oli otsas. Seetõttu võis esialgne väide tähendada: „Ära lase vaestel nälgida, kui tavalist leiba pole saadaval”.
Üks biograaf on väitnud, et Louis XIV naine Marie-Therese ütles esimesena “Las nad söövad kooki”, kuid jääb selgusetuks, kas see lugu on rangelt faktiline või lihtsalt metafoor Prantsuse aristokraatia dekadentsist.