Väljend, nagu oleks, viitab soovimatule või idealiseeritud alternatiivile soovimatule reaalsusele. Teisisõnu, kõneleja soovib teistsuguseid asjaolusid või tulemust kui tegelik olukord, milles ta on. Mõnikord laiendatakse väljendit “kas see oleks nii” või “kas see oleks tõsi”. Kõik need variandid viitavad endiselt tugevale soovile vähemalt ühe muudatuse järele praegustes oludes. Kui andekas sportlane saab vigastada ja teda tuleb näiteks mõne tähtsa mängu ajal välja vahetada, võivad meeskonnakaaslased kangesti soovida, et ta oleks esinemiseks piisavalt terve. Treener võiks vastata sõnadega “Kas see oleks nii, aga meil pole seda võimalust praegu.” Kõneleja nõustub sentimentiga, kuid mõistab ka, et soovitud muutust ei saa tegelikkuses toimuda.
Sellised väljendid on suurepärased näited sellest, mida inglise keele õpetajad nimetavad subjunktiivseks meeleoluks. Subjunktiivses meeleolus kirjutatud lause viitab olemise soovile või oletuslikule olukorrale. Paljudel juhtudel on sellise lause ees sõnad nagu oleks, võiks, peaks ja kui. Õpetaja võib oma klassile öelda, et kui kool järgmisel päeval ära jääb, saavad õpilased oma projekte pikendada. Need ei ole faktidel põhinevad väited, vaid pigem tingimused, mis põhinevad võimalikel või hüpoteetilistel tingimustel. “Kas see oleks” saavutab sama asja, vihjates teoreetilist või lootusrikast tingimust.
Mõni võib sellisest alluvast lausest isegi rohkem lugeda. Kõneleja mitte ainult ei tunnista hüpoteetilist alternatiivi, vaid viitab ka sellele, et alternatiiv oleks mingil moel tegelikkusele eelistatum. Treener eelistaks tõesti vigastatud mängija tagasi nimekirja jätta, selle asemel, et loota näiteks vähemkogenud vahetusmängijale. Teatud mõttes on kõneleja nõus tingliku või hüpoteetilise väitega, kuid peab leppima vähem soovitava reaalsusega. Kui tegelikkus tähendab kaotust või tagasilööki, poleks ebatavaline, et inimene sooviks elujõulist alternatiivi. Paljud inimesed kasutavad Ameerika väljendeid kahetsusväärses või nostalgilises mõttes, lootes vastu lootust, et olukorda või asjaolu saab muuta.
Paljudel välismaal sündinud kõnelejatel on inglise keeles raske mõista subjunktiivse meeleolu mõistet. Paljud standardsed subjekti/verbi kokkuleppe reeglid muutuvad alati, kui lause meeleolu nihkub subjunktiivile. Avaldises olev nihe “oli” asemel “olid” koos muutva sõnaga “oleks” näitab muutust tegelikust tingimuslikuks, mis võib algajate ja inglise keelt mitte emakeelena kõnelejate jaoks väga segadusse ajada. Seetõttu uurib enamik inglise keele grammatikaõpetajaid oma õpilastele subjunktiivi meeleolu koos reaalsusel põhineva indikatiivse meeleoluga. Sellised idioomid on ideaalsed näited subjunktiivse ja indikatiivse meeleolu erinevusest.