Mida tähendab “Joo kooliabi”?

Mõistet “joo kooliabi” kasutatakse millegi pimeda aktsepteerimise kirjeldamiseks, olgu see siis pingeline töökeskkond, ülemuse käsk või kuulumine teatud rühma. Seda terminit kasutatakse tavaliselt Ameerika poliitikas ja ettevõttekultuuris, tavaliselt väliskommentaatorid, kes võivad öelda, et keegi joob Kool-Aidi. Inimesed ütlevad üksteisele ka, et ärge jooge Kool-Aidi, lootes julgustada inimesi olukorra suhtes silmi avama, enne kui on liiga hilja.

Selle fraasi päritolu kohta on kaks erinevat seletust. Mõned inimesed väidavad, et see on viide Kool-Aidi happetestidele, mida viisid läbi Ken Kesey ja Merry Pranksters 1960. aastatel. Need testid olid kujundatud väljakutsetena Merry Prankstersi järgijatele ja need hõlmasid Kool-Aidi joomist, mis oli seotud LSD-ga, mida mitteametlikult tuntakse happena.

Samuti on oletatud, et see fraas võib pärineda kurikuulsast Jonestowni mõrvast-enesetapust, mis leidis aset 1978. aastal. Selle kohutava sündmuse ajal surid sajad inimesed, kes kuulusid rahvatempliks nimetatud kultusesse, joodes mürgiga kaetud jooke või olles sunnitud mürki tarbima. Populaarse mütoloogia järgi segati mürk Kool-Aidiga. Tegelikult, nagu näitavad selle perioodi rohked tõendid, jõid Jonestowni enesetapud Flavor Aidi, pisut teistsugust jooki.

Mõlemad “joo kooliabi” päritolu seletused hõlmavad teatud usku ja usaldust juhi vastu ning viitavad ka teatud määral kergemeelsusele. Merry Pranksters’i puhul tegid inimesed, kes jõid Kool-Aidi, teades, et see oli psühhedeelse ainega, samas kui Jonestowni ohvrid jõid meeleldi mürki, teades, et see oleks surmav. Seoses Jonestowni kohutavate sündmustega on mõnedel inimestel see termin halva maitsega.

Olenemata sellest, kas inimesed peavad seda terminit solvavaks või mitte, on paljud inimesed nõus, et millegi pimesi aktsepteerimine ei ole üldiselt soovitatav. Kui kellelegi öeldakse, et ta ei tohi Kool-Aidi juua, soovitab kõneleja tavaliselt kriitiliselt mõelda ja võib-olla tegevuskava ümber mõelda. See on eriti oluline poliitika vallas, kus retoorikaga võib kergesti reaalsusest pimestada jääda ning pinnainfo põhjal võib tekkida kiusatus mõne kandidaadi või mõtteviisiga ühte ritta sattuda.