Fraas “de facto” on ladina keeles “tegelikult”. Seda kasutatakse üldtunnustatud tava kirjeldamiseks, millel puudub õiguslik või ametlik staatus. Näiteks inglise keel on Austraalia de facto keel, mis tähendab, et sellel puudub ametlik juriidiline staatus, kuid enamik kodanikke räägib inglise keelt ja valitsuse dokumentides kasutatakse inglise keelt. Seevastu midagi, mis on seadusega volitatud või lubatud, on “de jure” või “seaduslik”.
Seda fraasi kasutatakse mitmel viisil, sealhulgas poliitikas, valitsuses ja sotsioloogias. Paljud inimesed kasutavad seda terminit küsitava seaduslikkuse või moraaliga olukordade viitamiseks. Näiteks USA kannatas aastakümneid de facto rassismi pärast seda, kui võeti vastu mitu seadust, millega üritati muuta rassilised eelarvamused ebaseaduslikuks. Rassism püsis mõnes USA regioonis nii kaua, sest sellest oli saanud tavaline praktika ja seadusandlusest üksi ei piisanud rassismile lõpu tegemiseks.
Üsna tavaline on näha de facto standardit, traditsiooni, mida järgitakse ilma igasuguse õigusliku aluseta. Näiteks on paljudel ettevõtetel de facto värbamisstandardid, mida pole selgesõnaliselt välja toodud, näiteks eelistatakse teatud välimusega töötajaid. Mõnel juhul võib selline standard olla ebaseaduslik, kuid kuna seda ei ole vormistatud, on seda raske vastutusele võtta.
De facto standardid kajastavad sageli üldlevinud arvamusi naiste, rassiliste vähemuste ja puuetega inimeste kohta. Kuna paljud inimesed ühiskonnas võivad neid ideid jagada, võib olla keeruline tuvastada mustreid, mis viitavad sellele, et valitsus või tööstusharu kasutab sellist standardit, mistõttu on raske standardit vaidlustada. Riikides, kus kehtivad seadused diskrimineerimise ärahoidmiseks või vähendamiseks, on paljud inimesed ka väga ettevaatlikud, et vältida de facto standardi olemasolu paljastamist. Näiteks kui ettevõte otsustab, et ta ei soovi teatud ametikohale naisi palgata, leiab ta õigustatud ettekäändeid naiste töötaotluste tagasilükkamiseks, et teda ei saaks diskrimineerimises süüdistada.
Diskrimineerimise vastu võitlevad aktivistid väidavad sageli, et de facto diskrimineerimise vastu on kõige raskem võidelda. De jure diskrimineerimist saab kõrvaldada vanade seaduste ümberkirjutamise või väljaviskamise ning ühiskonna muutuva näoga tegelemiseks uute loomisega. Kui aga levinud tava ei järgi seaduse tähte, ei pruugi kodanikud pärast võitlust de jure diskrimineerimise kaotamise nimel näha suurt erinevust.