Kui keegi nõustub millegi “konksu, joone ja uppumisega”, tähendab see, et kõnealune isik on selle vastu võtnud – see tähendab idee või selgituse – täielikult, ilma reservatsioonideta. Seda idiomaatilist fraasi saab kasutada alati, kui keegi võtab teavet nimiväärtusest ja aktsepteerib seda täielikult. Seda kasutatakse sageli viidates kellelegi, kes on piisavalt kergeusklik, et sattuda mõne praktilise nalja või temaga tehtud triki alla. “Konks, nöör ja uppuja” on fraas, mis pärineb kalapüügi ajaviitest ja viitab kalale, kes neelab alla mitte ainult sööda, vaid ka kõik, mis selle külge on kinnitatud.
Idioom on sõna või lühike fraas, mis tähendab sageli midagi täiesti erinevat sõnade endi sõnasõnalisest tõlgendusest. Need fraasid pärinevad sageli väga spetsiifilisest tööstusest või areenist, kuid neid kasutatakse laiemalt. Nende tähendused tulenevad viisist, kuidas inimesed teatud kultuuris neid kasutavad ja neist aru saavad, ning need võimaldavad kõnelejatel lisada igapäevasele kõnele värvi ja väljendusrikkust. Üks selline idioom, mis põhineb kalapüügiterminitel, on fraas “konks, nöör ja uppuja”.
Kui seda idioomi kasutatakse, annab see edasi täielikku uskumist või aktsepteerimist millegi muu suhtes. Sel viisil kirjeldatud isik ei näita mingit kahemõttelisust. Tegelikult võtab selle fraasi vääriline inimene kõhklemata midagi omaks või aktsepteerib selle usaldusväärsust või õigsust. Näiteks võib keegi öelda: “Ma arvasin, et ta võib osta vaid osa pakist, kuid selle asemel võttis ta kogu asja konksu, nööri ja süvendi.”
Teine viis, kuidas seda fraasi sageli kasutatakse, on vahend teatud kergeusklikkuse taseme kujutamiseks. Kui keegi võtab pimesi vastu kõik, mida keegi neile ütleb, avab see selle inimese igasuguseks teiste petmiseks. Sel põhjusel tuleb see idiomaatiline väljend sageli mängu siis, kui keegi saab kedagi petta või petta. Selles kontekstis mõelge lausele: “See müüja korraldas tõelise etenduse ja ta jäi sellesse konksu, nööri ja uppuma.”
Nagu paljude idioomide puhul, pärineb see fraas väga spetsiifilisest keskkonnast ja on arenenud selliseks, et seda saab kasutada paljudes erinevates olukordades. Kui keegi on kala püüdmas, peab ta panema sööda konksu otsa, kaaluma konksu vee all oleva vajutusega alla ja kinnitama selle nööri külge, mis viib tagasi õngekonksu juurde. Iga kala, mis võtab konksu, nööri ja uppuja, sööb palju enamat kui ainult sööta.