Elatisabi on kohtu määratud makse, mille eestkostevaba vanem maksab hooldusõiguslikule vanemale ja mille eesmärk on abistada hooldusõiguslikku vanemat lapse kasvatamise kulude katmisel. Paljudes riikides üle maailma kehtivad lastetoetuse seadused, sest arvatakse, et lapse kasvatamine on vanemate ühine kohustus, olenemata sellest, kas vanemad on ikka koos või mitte. Selle määrab kohus pärast seda, kui kohtunik on arvesse võtnud selliseid tegureid nagu hooldusvaba vanema sissetulek ja mõlema vanema tasumata kulud. Kui kohus on elatise välja mõistnud, peaks hooldusvaba vanem seda regulaarselt maksma.
Kahjuks väldivad paljud vanemad elatise maksmist, kasutades selleks erinevaid põhjendusi. Levinud vabandused elatise maksmisest hoidumisel on maksevõimetus, raha eest vastutuse puudumine, soovimatus last saada, kohtumislepingute vastu protestimine või isiklik veendumus, et preemia suurus on ebaõiglane. Surnud vanemate koorem on tugevalt asetatud naistele, kellele antakse suurema tõenäosusega esmane hooldusõigus, ja surnud isad on enamikus riikides hästi mõistetav sotsiaalne nähtus. Kui vanem, kellel ei ole hooldusõigust, leiab, et hüvitis on ebaõiglane, on tema kohustus esitada hüvitist määranud kohtule ametlik nõue.
Elatise sissenõudmiseks vanemalt, kes hiilib oma kohustustest kõrvale, on mitmeid võimalusi. Paljud vanemad on protsessis pettunud ja pöörduvad võlgnetava raha sissenõudmiseks eraagentuuri poole, kuid tuleb läbida juriidilised kursused, millest enamik on tasuta. Esimene samm on maksmata jätmise dokumenteerimine kohtus, kes väljastas esialgse lapse hooldusmääruse. Kohtu töötajad võivad teha koostööd vanematega, et jõuda vahendusel sõbralikule kokkuleppele või leida kohtusse põlglikult vanem, kes ei ole hooldusõiguslik, kes algatab raha tagasinõudmiseks kohtumenetluse.
Levinud meetodid surnud vanematelt toetuse hankimiseks hõlmavad töötasu kinnipidamist ühekordse väljamakse saamiseks, igakuiste maksete kinnipidamist, varade arestimist või kinnipidamist ning maksudeklaratsioonide pealtkuulamist. Toetuse maksmata jätmine võib kaasa tuua ka rahatrahvi ja vanglakaristuse, kuigi seda seadust jõustatakse harva. Lapsetoetuse sissenõudmist saab läbi viia ka riigipiiride vahel, kusjuures maksed välja mõistnud kohus taotleb abi mõne teise osariigi lastetoetuse asutuselt.