Tavaliselt kõigub luteiniseeriva hormooni normaalne tase kogu kuu jooksul. Need erinevad ka sõltuvalt vanusest ja soost. Nende tasemete mõõtmine võib ennustada ovulatsiooni naistel, hinnata spermatosoidide arvu meestel ja kontrollida haiguste või seisundite (nt hüpofüüsi häired) olemasolu.
Luteiniseerivat hormooni (LH) toodab hüpofüüsi eesmine osa. Seda nimetatakse gonadotropiiniks, kuna see mõjutab naiste munasarju ja meestel munandeid ehk sugunäärmeid. LH stimuleerib nii meeste kui ka naiste sugunäärmeid tootma testosterooni, mis seejärel muudetakse naistel östrogeeniks. Gonadotropiini vabastav hormoon (GnRH) stimuleerib luteiniseeriva hormooni tootmist. Kui hormoonid östrogeen ja testosteroon on toodetud, pärsib nende tase GnRH tootmist ja seega ka LH tootmist.
Puberteediikka jõudnud meestel on luteiniseeriva hormooni normaalne tase vahemikus 4–12 rahvusvahelist ühikut milliliitri kohta. Äsja puberteediikka jõudnud naistel on tasemed vahemikus 2 kuni 14. Need numbrid varieeruvad laboriti veidi. Luteiniseeriva hormooni testimine lastel võib aidata diagnoosida varajast või hilinenud puberteeti, mille põhjuseks võivad olla kasvajad või hüpofüüsi häired.
Normaalne luteiniseeriva hormooni tase fertiilses eas naistel jääb vahemikku 5–25 rahvusvahelist ühikut liitri kohta, menopausi läbinud naistel aga 19–100. See väärtus on tavaliselt kõrgeim ovulatsiooni ajal. Normaalsest kõrgem tase võib viidata munasarjade puudulikkusele, menopausile, polütsüstiliste munasarjade haigusele või puuduvale või mittetäielikule X-kromosoomile. Normaalsest madalam luteiniseeriv hormoon võib viidata hüpofüüsi häirele.
Täiskasvanud meestel on normaalne luteiniseeriva hormooni tase vahemikus 1 kuni 15 rahvusvahelist ühikut milliliitri kohta. Normaalsest madalam luteiniseeriva hormooni tase meestel võib tähendada hüpofüüsi häireid. Normaalsest kõrgem tase võib tähendada munandite puudumist või munandipuudulikkust või täiendavat X-kromosoomi.
Mehed ja naised, kellel on tavalisest kõrgem või madalam luteiniseeriva hormooni tase, ei ole viljakad ja sageli tellitakse viljatuse põhjuse leidmiseks testide seeria osana LH vereanalüüs. Mõlemal soost, kellel on esmane viljatus, mis on põhjustatud sugunäärmete probleemidest, on kõrge luteiniseeriva hormooni tase. Tavaliselt on LH sekretsiooniprobleemidest põhjustatud sekundaarse viljatusega inimestel väike arv. Lastel, kes on häire tõttu varakult puberteediikka jõudnud, on tase normaalsest kõrgem.