Sadula paigaldamisel on kaks aspekti: sadula paigaldamine hobusele ja sadula paigaldamine ratsaniku külge. Igaüks neist on võrdselt oluline ja sadula õige paigaldamine võtab tavaliselt aega. Halvasti istuv sadul võib põhjustada hobuse või ratsaniku terviseprobleeme või halba jõudlust sadula all. Inimestele, kes pole hobuste ja sadulate kasutamisega tuttavad, võib asjatundjaga konsulteerimine olla hea mõte, et tagada hobuste õige tõmblus. Kui sõitjatel on rohkem kogemusi, saavad nad hakata ise sadulaid paigaldama.
Sadula paigaldamise seansi eesmärk on leida sadul, mis on mugav nii hobusele kui ka ratsanikule. Hea sadul soodustab mõlema poole head kehahoiakut, võimaldades täielikku liikumisvabadust ning kõrvaldades survepunktid ja kuumad kohad, mis võivad põhjustada valu ja valulikkust. Hästi paigaldatud sadul võib hõlbustada ka suhtlemist hobuse ja ratsaniku vahel, muutes ratsanikul hobust lihtsamaks juhtida.
Sõitjad võivad starti minnes läheneda sadula paigaldamisele oma või hobuse vaatenurgast, sest mõlemad võetakse arvesse otsuse tegemisel, millise sadula lõpuks osta. Sõitjate jaoks peaks sadul olema mugav istuda ja see peaks võimaldama kehal sirgjooneliselt istuda. Poes sadulas istumine võib anda vihjeid selle kohta, kas see sobib hästi või mitte, kuigi sobivust tuleb hobusel uuesti kontrollida.
Hobuse jaoks peaks sadul istuma ühtlaselt ja sujuvalt selga, puhastades turja ja jääma abaluu taha, et hobusel oleks sadula all täielik liikumisvabadus. Mõned sagedased sadula kinnitamisega seotud probleemid hõlmavad sildamist, mille korral sadul on hobuse selja jaoks liiga tasane või liiga pikk, survepunktide tekitamine turja ja nimme ümber ning selja keskosaga kokkupuutumatus ning söögitoru ahenemine, sadula tippala, mis tõuseb üle turja. Kui sadul on hobuse külge kinnitatud, peaks söögitoru alla mahtuma vähemalt kaks sõrme.
Kui sadul on hobusel, peaks see langema ühtlaselt. Kui sadula taga- või esiosa on viltu, on see märk sellest, et sadul on halvasti istunud. Lühikese seljaga hobusel võib sadulapaneel olla piisavalt pikk, et kaevuda tagakehasse, mis on ebasoovitav. Mõnel hobusel on väga lame selg, teistel aga kaldus ja iga tüüp nõuab veidi erinevat sadulakujundust. Kinnitamaks, et sadul istub tihedalt ja ühtlaselt, libistage käsi sadula klappide alla ja libistage seda mööda sadulapaneeli, otsides lünki või kitsaid kohti.
Hobuse kehaehitus ajas muutub ja nooruses istuv sadul ei pruugi vanemas eas sobida. See on oluline kaalutlus sadula paigaldamisel või töötades hobusega, kellel on ootamatult tekkinud käitumisprobleemid. Hobune võib väljendada rahulolematust sadulaga, mis ei istu enam korralikult.
Mõned muud märgid halvast sadulasobivusest hõlmavad haavandite või valgete karvade tekkimist seljal, kuivad laigud sadula eemaldamisel ühtlase niiske plaastri asemel ning veeremise või ümbermineku tunne sadulas viibimise ajal. Samuti võivad hobusel tekkida pingul seljalihased, mida saab testida kahe sõrmega kindlalt piki seljajoont sondeerides. Kui hobune jääb lõdvaks, on selg heas vormis, aga kui hobune tõmbleb või lihased tunduvad väga pingul, ei pruugi hobune õiget sadulat kanda.
Sadula paigaldamise käigus saab sadulat kohandada, et muuta sadula sobivust. Rihmasid saab pikendada või pingutada ning sobivuse täiustamiseks saab kasutada sadulapatja. Halvasti istuva sadula kompenseerimiseks ei tohiks aga sadulapadjandit kasutada, sest sadulapadjast ei piisa tavaliselt sadulaga seotud probleemide lahendamiseks.
Kui sadul on hobusel korralikult reguleeritud, on hea hobust nööril kõndida ja jälgida keha liikumismustreid, otsides märke, et sadul ahendab liikumist või tekitab pingeid. Kui sadul tundub hästi istuv, on ratsanikul aeg püsti hüpata ja jalusid reguleerida, et näha, kuidas sadul hobusel tunneb. Mugavas sadulas istub rattur loomulikult sirgelt ning vaagna või tuharate ümber ei tohiks olla survepunkte.