Põlve MRI on meditsiiniline pildiuuring, mis viiakse läbi põlve sisemuse vaatamiseks. Seda saab kasutada diagnostikavahendina, kui arst kahtlustab, et põlvega on midagi valesti, või seda saab kasutada järelprotseduurina, et näha, kui hästi patsient paraneb. Teadmine, mida oodata, võib muuta kogemuse meeldivamaks, eriti noorematele patsientidele.
Põlveliigese MRI tehakse ambulatoorsete protseduuridena. Kui patsient saabub haiglasse, palutakse tal eemaldada kõik metallesemed ja tal võidakse paluda panna haiglamantel. MRT-ruumis ei saa olla metallesemeid, kuna magnetresonantstomograafiaseadme sees on magnet. Patsiendid, kellel on meditsiinilised implantaadid, peaksid need riski korral oma arstidele enne MRI tegemist avaldama.
Kui patsient on selleks valmis, aidatakse ta MRT-lauale ning põlve kinnitamiseks ja paigal hoidmiseks kasutatakse patju. Kui haiglas on avatud MRI-aparaat, kasutatakse seda sageli patsiendi mugavuse huvides põlveliigese MRI jaoks. Kui MRI-aparaat on suletud, libiseb MRI-tabel enne käivitumist masina sisse. MRI ajal kipub masin tekitama väga valju müra ja sageli antakse patsientidele kõrvaklapid. Paljud haiglad pakuvad patsientidele kuulamiseks muusikat, et nad saaksid lõõgastuda.
Põlve MRI võib kesta 30 minutit kuni tund. Oluline on sel perioodil paigal püsida. Patsiendid, kes teavad, et neil on raskusi lamamisega, võivad küsida, kas nad võivad valu leevendamiseks võtta rahustit või ravimit. Kui patsiendil tekib klaustrofoobia, võidakse pakkuda ka rahusteid, et patsient saaks MRI ruumis lõõgastuda.
Kui pilt on selge, tehakse MRT tulemused patsiendile üsna pea kättesaadavaks ning arst räägib tulemuste mõjust ja võimalikest ravivõimalustest. Mõnikord ei ole pilt täiesti selge ja arst võib paluda teha kontrastiga MRI. Kontrastses põlveliigese MRI-s süstitakse kontrastainet. MRI tegemisel tõstab värv esile liigese erinevaid piirkondi. Enne kontrastaine süstimist peab patsient oma allergia üle vaatama, et veenduda, et kontrastaine kasutamine on ohutu.