Sündmused, mis leiavad aset pärast kallaletungis süüdimõistmist, sõltuvad tavaliselt selle jurisdiktsiooni seadustest, kus isik süüdi mõistetakse. Tavaliselt otsustab aga kohtuasja kohtunik süüdistatavale karistuse. Karistuse mõistmine võib toimuda vahetult pärast süüdimõistvat kohtuotsust või seda võib edasi lükata ja seda käsitletakse eraldi kohtuistungil, kus saavad sõna tunnistajad, ohver ja süüdimõistetu. Mõnikord kasutatakse karistuse määramisel ka kriminaalhooldaja aruannet. Pärast kallaletungi eest süüdimõistmist võib isikut oodata mitmesugused karistused, sealhulgas tingimisi vangistus ja rahatrahv ning vanglakaristus; raskemate kallaletungide eest määratakse tavaliselt karmimad karistused.
Kui inimene on kallaletungis süüdi mõistetud, on kohtunikul ülesanne otsustada, kuidas teda karistada. Ta teeb seda, määrates karistuse, mis jääb tema jurisdiktsioonis kehtivate karistusmäärade piiridesse. Sageli on kohtunikel siiski teatud kaalutlusõigus selle üle, kas nad määravad minimaalse karistuse või kohaldavad selle asemel maksimumkaristusi. See sõltub tavaliselt kuriteo ainulaadsetest asjaoludest. Kui süüdimõistetu ründas näiteks surmava relvaga teist inimest, tekitas raskeid kehavigastusi või ründas alaealist, võib teda kohati karmim karistus oodata.
Mõnikord järgneb kallaletungis süüdimõistvale otsusele kohe karistus. Paljudel juhtudel toimub aga kohtuistung, mis on määratud mõneks nädalaks pärast süüdimõistvat otsust. Paljud kohtusüsteemid võimaldavad kaitsjatel kutsuda sellele istungile tunnistajaid, et anda ütlusi süüdimõistetu nimel ja aidata kaitsjal näidata, miks talle tuleks määrata kergem karistus. Prokuröril on seevastu tavaliselt võimalus näidata põhjuseid, miks süüdimõistetule tuleks määrata karmim karistus. Mõnikord antakse sõna ka kuriteo ohver ja süüdimõistetud kurjategija.
Kui karistuse arutamine on ette nähtud kuriteo tüüpi kallaletungiga seotud juhtumi puhul, võib kaasata kriminaalhooldaja. Kriminaalhooldusametniku ülesanne on sellisel juhul koostada ja esitada kohtule aruanne, mis sisaldab üksikasju süüdimõistetu mineviku, sealhulgas varasemate vahistamiste või süüdimõistmiste kohta; töö- ja hariduslugu; ning eelnev narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamine. See aruanne võib anda ka üksikasju süüdimõistetu vaimse tervise ja kuriteo ohvrile avaldatud mõju kohta.
Karistus, mille isik saab pärast kallaletungis süüdimõistvat otsust, võib olla tühine, kui kuritegu ei peeta raskeks. Sellisel juhul võib ta kanda mõne nädala või kuu vangistust või saada hoopis tingimisi vangistuse ja rahatrahvi. Kui ta on aga toime pannud raskema kuriteo, näiteks seksuaalse rünnaku surmava relvaga, võidakse teda karistada paljude aastate pikkuse vanglakaristusega.