Õla MRI on meditsiiniline pildiuuring, mille eesmärk on anda teavet patsiendi õla sisemise anatoomia kohta. Seda tüüpi uuring tellitakse siis, kui patsiendil on õlavalu ja arst soovib saada pilti õla sees toimuvast. Õla MRI-d kasutatakse ka õlaoperatsiooni tulemuste jälgimiseks, et kinnitada, et koht on hästi paranenud.
Magnetresonantstomograafias (MRI) ergastatakse keha sees olevaid vesinikuaatomeid magnetiseerimisega ja tabatakse raadiosagedusväljaga, mille tulemuseks on magnetvälja tekitamine, mida pildimasin suudab tuvastada. MRI üks eeliseid on see, et see ei puutu patsienti kokku ioniseeriva kiirgusega ja annab ka väga kõrge eraldusvõimega pilte keha sisemusest, sealhulgas pehmete kudede erinevatest piirkondadest.
Tüüpilise õla MRT puhul palutakse patsiendil haiglamantlisse riietuda ja eemaldada kõik metallesemed, sealhulgas augustused, pulmaehted ja nii edasi. Kui patsiendi kehas on metalli, näiteks südamestimulaatori või ortopeediliste operatsioonide ajal kasutatavate tihvtide puhul, tuleb sellest teavitada testi teostavat tehnikut. Pärast ettevalmistamist asetatakse patsient lauale, mis rullitakse MRI-masinasse ja masin lülitatakse sisse.
Õla MRT ajal viibib patsient MRT ruumis üksi, kuid tehnik näeb patsienti läbi akna ning olemas on kahepoolne suhtlussüsteem, mida tehnik ja patsient saavad omavahel vestelda. Patsiendid peaksid teatama ebasoodsatest sümptomitest, nagu äärmine valu, et tehnik saaks testi peatada. Selge pildi saamiseks peab patsient ka MRI-aparaadi sees väga liikumatult hoidma. Kui patsient teab, et tal on raskusi paigal hoidmisega, võib patsiendil lõõgastuda rahustavat ravimit manustada.
MRI-masina sees viibimine võib olla väga intensiivne. Masin on äärmiselt vali ja patsientidele on nende mugavuse huvides sageli kaasas kõrvaklapid või kõrvatropid. Mõned inimesed peavad seda ka klaustrofoobiliseks ja võivad kogeda stressi või paanikahooge. Patsiendid, kes teavad, et nad ei tunne end kinnistes ruumides mugavalt, võivad küsida, kas õla MRT tegemiseks on saadaval avatud MRI-aparaat.
Õla MRI võib sõltuvalt nõutavast detailsusest võtta aega 30 minutit kuni tund. Patsiendid võivad kogeda õlas soojatunnet, kuid pildiuuring ei tohiks olla valus. Mõnel juhul võib kontrastaine süstida arsti nõudmisel. Kontrastsusega MRI-s võivad patsiendid kogeda täiendavaid kõrvaltoimeid, sealhulgas allergilisi reaktsioone kontrastaine komponentide suhtes. Kui taotletakse kontrastaineuuringut, peaksid patsiendid küsima kasutatava kontrastainega seotud kõrvaltoimete kohta ja teavitama oma arste kõigist allergiatest.