Mida peaksin meigikunstniku CV-sse lisama?

Meigikunstnikule CV koostamisel peaks dokument sisaldama kunstniku isikuandmeid, varasemaid tööandjaid või kliente, haridust ning kunstniku oskusi ja tehnikaid. See sarnaneb teiste töötajate CV-ga, kuid meigikunstniku töö tüüp ja standardsete haridusnõuete puudumine mõjutavad esitlust. Samuti on vastuvõetav lisada meigikunstniku CV-le eelmiste tööandjate või klientide hinnapakkumisi, kuigi see erineb pisut traditsioonilisest CV vormist.

Esimene asi, mis meigikunstniku CV-sse tuleb lisada, on põhiteave taotleja kohta, nagu tema nimi, aadress, e-posti aadress, faksi- ja telefoninumbrid ning veebisaidi URL. See teave võimaldab adressaadil meigikunstnikuga hõlpsasti ühendust võtta, kui CV huvi äratab. Tavaliselt on see teave CV ülaosas, sageli keskel.

Meigikunstniku CV peaks sisaldama ka kunstniku varasemate klientide või tööandjate nimekirja žanri järgi. Kuigi CV peaks olema vaid üks kuni kaks lehekülge, näitab suurem arv üksikisikuid või ettevõtteid selles loendis, et kunstnikul on märkimisväärne kogemus, mis võib artisti konkurentidest eristada. Näited aladest, millest meigikunstnik saab tõmmata, on fotograafia, pulmad, telesaated, ajakirjad, reklaamid, filmid ja videod. Kuigi kogemuste loetlemine vastupidises kronoloogilises järjekorras on tavaline, võib olla otstarbekas paigutada riiklikult või rahvusvaheliselt tuntud tööandjad või kliendid oma jaotise ülaossa.

Meigikunstniku CV jaoks on varasemate klientide või ettevõtetega võrdselt oluline taotleja hariduslik taust. Üksikisikud saavad valdkonda siseneda eneseõpetamise, meigitootja kaudu või meigi- või kosmeetikakooli minnes. Nendest valikutest on kõige ametlikum meigi- või kosmetoloogiakool, mis annab tunnistusi või litsentsi, mis näitab teatud pädevuse taset. Kuigi tööstuses töötamiseks ei nõuta formaalset haridust, kaaluvad tööandjad värbamisotsuste tegemisel koolitust, kusjuures kogemus muutub üha olulisemaks, mida vähem formaalset koolitust kunstnikul on.

Kui inimene on kirjeldanud oma haridust ja kogemusi, peaks ta määratlema oma oskused ja tehnikad, millega ta on rahul. Näited võivad hõlmata pruut- või teatrimeigi tundmist, konkreetse meigirakenduse tööriista kasutamist või oskust meigimeeskonnas neid hallata. On hädavajalik, et need oskused ja võimed oleksid sõnastatud aktiivsete tegusõnadega, mis näitavad, mida kunstnik tegi; kunstnik peaks vältima üldisi omadussõnafraase.

Lõpuks, kui dokumendis on veel ruumi, peaks meigikunstniku CV sisaldama positiivseid tsitaate klientidelt või eelmistelt tööandjatelt. Need on traditsioonilise viiteloendiga võrreldes loovam viis, kuidas kunstnik näitab, mida teised tema tööst arvavad. Sarnaselt kogemuste loendile peaksid andmed olema pöördkronoloogilised või põhinema kliendi või ettevõtte kaalul.