To Kill a Mockingbird on 1960. aastal ilmunud romaan, mille autor on Harper Lee ja mis saavutas esmaavaldamisel peaaegu kohe populaarsuse. Lugejad lootsid peagi filmile “To Kill a Mockingbird” ja neil oli õnn saada see 1962. aastal, kui Gregory Peck kinnitas Atticus Finchi rolli ja võitis oma osatäitmise eest parima meesnäitleja Oscari. Nii raamat kui ka film uurivad ilma varjutamata rasside suhete mõju lõunas depressiooni ajal, vaadatuna väikese tüdruku “Scout” pilguga, Lee poolautobiograafiline versioon.
Jutustus „To Kill a Mockingbird” väärib pisut uurimist, sest raamatut ei räägita alati lapse vaatenurgast. Selle asemel mõtiskleb täiskasvanud skaut sageli romaanis aset leidvate sündmuste üle, kus muul ajal jutustab raamatust skaut. Täiskasvanu ja lapse kaks vaatenurka pakuvad sujuvat segu peegeldusest ja vahetusest ning peegeldavad viisi, kuidas Scout vananedes avastab kaevu kaudu palju erinevaid mõttemaailmu rassisuhete, väikelinna sündmuste ja maailma sündmuste kohta. -joonistatud tegelased Skautide kohtumised.
Filmi To Kill a Mockingbird lühikokkuvõtet on raske teha. Ehkki romaan on lühike, on see tulvil süžeed ja süžeed ning nii palju peeneid detaile, et enamik inimesi saab romaani täieliku efekti vaid seda lugedes. Lühidalt, romaani süžee käsitleb Scouti ja tema venda Jemit ning eriti nende isa Atticust, kuna väikelinnal on ees väga raske aeg. Raamatu põhisündmus keskendub konkreetselt kohtuprotsessile, kus vaene valge naine süüdistab mustanahalist meest Tom Robinsoni tema vägistamises. Atticusele määratakse Robinsoni kaitse ja sisuliselt kohtuasi, mida ta ei saa võita, sest Robinsonil on valge vandekohus. Selles kliimas, ajas ja keskkonnas ei saanud ükski valge žürii eelistada musta mehe tunnistust valgele naisele. Ainus, mida Atticus teha saab, on pakkuda parimat võimalikku kaitset lootuses saada teine kohtuprotsess.
Atticuse kavatsust Robinsoni tegelikult kaitsta imetlevad vähesed, kuid enamik teisi põlgavad. Nagu ta ennustab, mõistetakse Robinson vägistamises süüdi, seejärel satub vanglasse paanikasse ning ta lastakse põgenemisel maha. Atticuse kaitse Robinsoni vastu tekitab eriti halbu tundeid kohtuprotsessi süüdistaja Mayella isas Bob Ewellis. Ewell asub püüdma Atticust hävitada, rünnates Scouti ja Jemi, kuid neid päästab vaid väga erakliku naabri Boo (Arthur) Radley sekkumine.
Suur osa filmi To Kill a Mockingbird algusest enne kohtuprotsessi puudutab Scouti, Jemi ja nende sõbra Dilli kinnisideed Boo vastu. Ta on pärast nooruses hätta sattumist majas püsinud aastaid. Lapsed uurivad tema elulugu ja tahavad meeleheitlikult Boo välja tuua.
Kokkuvõttes käsitleb To Kill a Mockingbird mitte ainult rassismiteemasid, vaid kaitseb lõunamaise ühiskonna marginaliseeritud inimesi, kes eeldavad, et kõik inimesed käituvad teatud etteaimatavalt. Scout, Boo ja Tom Robinson on kõik ühiskondlikud erandid; nad ei sobi ega kuulu Alabama maailma. Vaid Scout suudab sobituda, muutudes lapselapsest nooreks daamiks, kuid tal on silmad täiesti avatud märkimisväärsele ebaõiglusele, mida tema maailm sisaldab.
Kuigi „To Kill a Mockingbird” on armastatud ja keskkoolis on seda sageli ette nähtud lugemiseks, on paljud inimesed leidnud, et raamat on rassistlike epiteetide kasutamise tõttu solvav. Mõnes mõttes on see häbi, sest raamat tõuseb selgelt rassismist kõrgemale, edendades vaadet armastusele ja kõigi aktsepteerimisele. Ajaloolisest vaatenurgast on see täpne ka valge lõunamaalase vaatenurga mustade lõunamaalaste kohta sel konkreetsel ajal lahkamisel. Paljud väidavad, et raamat on kõigile kohustuslik lugemine, eriti selle ülim sõnum kõigi aktsepteerimisest ja omane pettumus, et tolleaegne ühiskond jätkas diskrimineerimist. Raamat ilmus vahetult enne paljusid kodanikuõiguste meeleavaldusi lõunas ja arvatakse, et see on mõjutanud paljusid rassismi olemust hindama ja selle lõpetamist toetama.