Vahetult tööõnnetuse järgne periood võib määrata nii ohvri ellujäämise kui ka üldise õnnetusjuhtumi uurimise ja võlgnetava hüvitise. Üks parimaid asju, mida teha, peavad ohvrid esmalt tagama oma ohutuse ja otsima arstiabi. Võimaluse korral võtke teadmiseks kohalviibivad kaastöötajad juhuks, kui nende ütlusi on hiljem vaja vastutuse tõendamiseks, ja kaaluge õigusabi otsimist. Tunnistajad peaksid vajadusel teavitama hädaabiteenistusi ja järelevaatajaid ning viivitamatult sündmuse kohta märkmed üles märkima juhuks, kui neid hiljem üle kuulatakse. Kõikidest õnnetustest tuleb teatada ka ettevõttele ja vajadusel ametiühingule.
Tööõnnetusse sattunud inimene peab esmalt enda peale vaatama. Võimaluse korral liikuge sündmuskohalt eemale või helistage kohe abi saamiseks lähedalasuvatele kolleegidele. Vigastuste korral ärge kartke pöörduda arsti poole. Viige arstlik läbivaatus varsti pärast sündmust, isegi kui erakorraline meditsiiniline abi pole vajalik. See aitab dokumenteerida kõik vigastused kindlustusnõude saamiseks või juhul, kui tööõnnetus muutub kohtuasjaks.
Pange kindlasti tähele, kes juhtunut nägi, ja kirjutage nimed üles või edastage see teave usaldusväärsele allikale. Tunnistajad võivad olla uurimise või vastutuse määramise seisukohast üliolulised. Ohvrid võivad küsida kolleegidelt oma mälestusi, kuid vaidlustatud õnnetusjuhtumi puhul on parem tegevusviis lasta advokaadil või ametiühingu esindajal tunnistajaid üle kuulata.
Pärast tööõnnetust kaaluge õigusabi otsimist. See ettevaatusabinõu võib kaitsta õnnetuse ohvrit juhtkonna ebaõigete reageeringute eest, sealhulgas juhtumis valesti süüdistamise või hüvede, näiteks lühiajalise invaliidsuspuhkuse, eest keeldumise eest. Advokaat võib aidata ka töötajal navigeerida sellistes ülesannetes nagu õnnetusjuhtumite lahendamine, töötajate hüvitise nõue või kohtuasi.
Tööõnnetuse pealtnägijad peaksid esmalt tagama kannatanu ohutuse. See tähendab viivitamatut hädaabiteenistuse poole pöördumist. Naaske kannatanu juurde ja osutage meditsiinilist abi oodates emotsionaalset tuge. Võimaluse korral hoolitsege vigastuste (nt lahtise haava) korral töökoha esmaabivahenditega. Küsige nõu hädaabioperaatorilt, et näha, millised meetmed on antud olukorras asjakohased.
Ka tööõnnetuste vaatlejad peaksid viivitamatult võtma ühendust ülemusega. Juhtidele antakse tavaliselt koolitus, kuidas pärast tööõnnetust käituda, nii et võtke nende eest vastutav juht. Kui juhendajat kohapeal ei ole, võtke temaga esimesel võimalusel ühendust telefoni teel.
Pärast seda, kui kannatanu eest on hoolitsetud ja järelevaatajatega ühendust võetud, on tunnistajate jaoks parim tegevus panna kirja kõik faktid, mida nad täheldasid. Märkige üles kõik eelseisva õnnetuse hoiatusmärgid, nagu kolleegide hooletu tegevus, vigased seadmed või ohtlikud tingimused. Kirjeldage kirjalikult täpselt, mida õnnetuse ajal pealtnägisite, ja märkige üles kõik teised kohalviibivad töökaaslased. Juhendajad, ametiühingu esindajad või advokaadid võivad seda teavet hiljem nõuda; meenutused on tavaliselt täpsemad, kui need kohe salvestada.
Ka tööõnnetusest tuleb ametlikult teavitada ettevõtet ja ametiühingut, kui tegemist on ametiühingusse kuuluva töökohaga. Paljud jurisdiktsioonid nõuavad ettevõtetelt vahejuhtumite aruannete logi, kus õnnetus registreeritakse ja sellest valitsusasutustele teatatakse. Soovitatav on teavitada töötajate ametiühingut, kuna see tegutseb ohvri kaitsmiseks, pakkudes võimaluse korral õigusteenuseid või nõu kindlustusnõuete kohta.