Nooremsüsteemiadministraatori karjäär sobib süvendatud arvutiteadmiste ja probleemide lahendamise oskusega inimesele. Neid isikuid võivad palgata mitmed ettevõtted ja nad vastutavad rajatise arvutivõrgu korrashoiu eest. Seda tüüpi ametikoha saamiseks on tavaliselt vaja vähemalt bakalaureusekraadi arvutiteaduses või sellega seotud valdkonnas. Mõned nooremsüsteemiadministraatori peamised tööülesanded hõlmavad arvutivõrkude paigaldamist, personali koolitamist, arvutiprobleemide tõrkeotsingut, arvutivõrkude täiustamist ja juhendajatega suhtlemist.
Arvutivõrkude seadistamine ja paigaldamine on selle ametikoha üks olulisemaid kohustusi. Töötajatevahelise teabevahetuse optimeerimiseks kasutavad paljud ettevõtted arvutite võrku ja nendega seotud seadmeid. Näiteks võib kõnekeskus rakendada tarkvaraprogrammi, mis hoiab kogu klienditeavet keskses failis. Järelikult on nooremadministraatori ülesanne tagada, et iga arvuti riist- ja tarkvara oleks õigesti installitud. Samuti peab ta veenduma, et iga arvuti on edukalt võrku ühendatud.
Arvutite, seadmete ja tarkvara kasutamise alane personali koolitamine on teine nooremsüsteemiadministraatoriks olemise lahutamatu osa. Kuna mõni tarkvara võib olla keeruline ja konkreetse ettevõtte jaoks spetsialiseerunud, peab ta tagama, et kõik on selle kasutamisega kursis. See kohustus võib hõlmata koolitusseminaride korraldamist uutele töötajatele või koolituse korraldamist, kui olemasolevas tarkvaraprogrammis toimuvad muudatused.
Oluline on ka arvuti- ja võrguprobleemide tõrkeotsing. Ükskõik kui tõhus või turvaline arvutivõrk ka poleks, tõrkeid või muid probleeme tuleb paratamatult ette. Kui nad seda teevad, tegeleb nende probleemidega ja teeb vajalikud kohandused tavaliselt noorem süsteemiadministraator. Järelikult peab tal olema probleemide lahendamise oskus ja ta peab suutma tüsistuste tekkimisel tekkiva stressiga toime tulla.
Koos sellega püüab noorem süsteemiadministraator pidevalt parandada ettevõtte arvutivõrku. See võib hõlmata turvafunktsioonide optimeerimist või tarkvara loomist või redigeerimist üldise tõhususe suurendamiseks. Mõnel juhul saab ta ise arvutivõrgus muudatusi teha. Muul ajal peab ta võib-olla kaasama programmeerija või vanemadministraatori.
Lisaks suhtleb nooremadministraator tavaliselt oma juhendajaga jooksvalt. Avatud suhtluse säilitamiseks on oluline, et ta edastaks teavet oma juhendajale ja saaks tagasisidet. Näiteks kui tal on plaan uuendada või installida uut arvutitarkvara, siis suure tõenäosusega arutaks ta oma ideed eelnevalt juhendajaga läbi. See tava hoiab kõik samal lainel ja hoiab ära vigade tegemise.