Kuulmistesti tulemusi illustreerib standardiseeritud graafik, mida nimetatakse audiogrammiks. Vasaku ja parema kõrva jaoks on eraldi tulemused näidatud O või X paigutamisega vertikaalsele ja horisontaalsele teljele, et näidata kuulmiskaotuse raskust ja konfiguratsiooni, kusjuures paigutus graafiku alumises pooles näitab tõsist või sügavat kaotust. Täiskasvanu tavapärane vahemik jääb tavaliselt -10 detsibelli (dB) ja 25 dB vahele. Laste puhul on oodata erinevaid vahemikke, kuna nad ei reageeri testimisjuhistele nii täpselt kui täiskasvanud.
Üksikisiku kuulmistesti tulemusi saab tõlgendada, märkides O ja X paigutuse audiogrammil. O või mõnikord kolmnurga kuju näitab paremat kõrva; vasak kõrv on tähistatud X-ga või mõnikord ruuduga. Audiogramm võib aidata diagnoosida kuulmislangust juhtivana, sensorineuraalsena või segatuna. Samuti võib see näidata, kas kaotus on ühepoolne, mõjutades ainult ühte kõrva, või kahepoolne, mõjutades mõlemat kõrva. Tavaliselt ei ole vasaku ja parema kõrva tulemused identsed.
Kuulmistesti tulemusi näitavas audiogrammis põhineb O ja X indikaatorite paigutus hinnangul inimese võimele tajuda konkreetseid sagedusvahemikke ja helitugevuse astmeid. Audiogramm kasutab helitugevuse näitamiseks horisontaalseid jooni, kusjuures kõige pehmemad helid on graafiku ülaosas ja kõige valjemad helid all. Vertikaalsed jooned tähistavad kindlaid sagedusi või helikõrgusi, mõõdetuna hertsides (Hz). Madalaim helikõrgus, näiteks bassitrumm, on kõige vasakpoolses servas ja kõrgeim helikõrgus, näiteks linnu säutsumine, on kõige parem.
Täiskasvanu puhul peetakse kuulmistesti tulemusi normaalseks, kui kõrv tajub heli detsibellide vahemikus -10 dB kuni 25 dB. Kerget kuulmislangust näitab vahemik 26–40 dB, mõõdukat kuulmislangust aga vahemik 41–55 dB. Mõõdukalt raskeks peetakse vahemikku 56–70 dB; 71-90 dB on raske; ja üle 90 dB loetakse sügavaks kuulmislanguseks.
Kahte tüüpi kuulmislangust, mida saab hinnata kuulmistesti tulemuste põhjal, on juhtiv ja sensorineuraalne. Juhtiva kuulmislanguse korral, mida saab mõnikord kirurgiliselt või meditsiiniliselt korrigeerida, ei liigu heli tõhusalt läbi kõrvakanali. Sensoneuraalse kuulmislanguse korral on sisekõrva või sisekõrvast ajju suunduvate närviteede kahjustus; see on kõige levinum püsiv kuulmiskaotus ja seda ei saa tavaliselt operatsiooniga parandada.