Kriisinõustaja aitab elukriisiga inimestel toime tulla trauma või meeleheite tundega. Kriisinõustaja ülesannete hulka kuulub üldjuhul olukorra hindamine ja hindamine, probleemile lahenduste väljaselgitamine ja välja pakkumine, pideva toe pakkumine ning stressi vähendamise tehnikate jagamine. Isikud, kes võivad vajada kriisinõustajaid, hõlmavad vaimseid ja käitumisprobleeme ning ainete kuritarvitamise probleeme. Sõja- ja kuritegevuse ohvrid, negatiivse tervisediagnoosi saajad ja isikud, kes on kogenud suurt suhet või rahalist kaotust, on näiteks need, kes võivad kriisinõustamist otsida.
Kriisinõustaja ülesanded on nii analüüsiva kui ka toetava iseloomuga. Kriisinõustajad peavad suutma selgelt mõelda ja üles näitama mõistlikku otsustusvõimet. Abivajajad loodavad tavaliselt kriisinõustajatele, kes analüüsivad oma probleeme ja pakuvad võimalikke lahendusi. Kriisinõustajal peavad olema tugevad suhtlemis- ja suhtlemisoskused, et luua suhteid kannatava inimesega ning toetada lihtsalt ja tõhusalt.
Kriisinõustajad töötavad paljude inimeste ja vanuserühmadega. Näiteks eakas naine, kes on äsja orkaanis oma kodu ja kõik oma asjad kaotanud, võib leida, et ei suuda kindlaks teha oma elu järgmisi samme. Õnnetusjuhtumis vanema kaotanud väikelapsed võivad vajada kriisinõustajat, kes hindaks olukorda, osutaks tuge ning suunaks neile ja nende eestkostjatele õigeid teenuseid. Äsja laastava tervisediagnoosi saanud noor kolledži üliõpilane võib minna kriisinõustaja juurde, et aidata tal oma kohustusi tähtsuse järjekorda seada.
Kriisinõustaja väljakutse on olukorda kiiresti hinnata ja aidata inimesel taastada sisemine rahu. Nõustaja aitab tähelepanelikult kuulata, olla vajadusel kättesaadav ja nõu anda, et aidata leevendada inimese emotsionaalset stressi. Paljud kriisinõustajad õpetavad stressijuhtimise tehnikaid, nagu suurte probleemidega tegelemine ühe väikese tükki korraga, ajakirja kirjutamine teraapiavormina või meditatsiooni- ja lõõgastusstrateegiate kasutamine.
Kriisinõustajad töötavad erinevates kohtades, sealhulgas vaimu- ja käitumiskliinikutes, noorteteenuste organisatsioonides, akadeemilistes asutustes ja avalike teenuste organisatsioonides. Konkreetsed kohustused sõltuvad iga seade vajadustest. Mõnel juhul peavad kriisinõustajad end 24 tundi ööpäevas kättesaadavaks tegema ja töötama paindliku graafiku alusel. Teatud keskkonnad võivad nõuda patsientide sõidutamist kohtumistele, et konsulteerida teiste teenindusspetsialistidega, nagu psühholoogid, arstid või finantsnõustajad.
Kriisinõustajaid palkavad organisatsioonid otsivad üldiselt akadeemiliste saavutuste, töökogemuse ja spetsiifiliste isiksuseomaduste kombinatsiooni. Paljud tööandjad nõuavad magistrikraadi sotsiaalteenuste valdkonnas, kuigi mõned organisatsioonid võtavad vastu kandidaate, kellel on nõustamise, psühholoogia või sellega seotud valdkonna bakalaureusekraad. Enamasti otsivad tööandjad eelnevat kriisinõustamise kogemust. Üldiselt eeldatakse, et kriisinõustajad on mõistlikud ja suudavad surve all rahulikuks jääda.