Keraamik on professionaalne kunstnik, kes loob savist esemeid, mida avalikkusele müüa. Pottsepakettal savi voolides või savi käsitsi ehitades konstrueerib keraamik märjast savist eseme ja põletab selle sageli ahjus või keraamilises ahjus madalal temperatuuril, et seda saaks seejärel glasuurida või värvida. Glasuuritud tükk põletatakse sageli uuesti ahjus kõrgel temperatuuril, eriti kui keraamik valmistab kööginõusid või sööginõusid.
Savist kunstiteoseid saab luua kas rattale vormi voolides, vabakäeliselt ehitades või mõlemat tehnikat kombineerides. Savi potikettale voolimine ehk “viskamine” võimaldab keraamikul valmistada sümmeetrilisi silindrilisi kujundeid, mis sobivad kausside, taldrikute, tasside, teekannude, vaaside ja muude funktsionaalsete esemete jaoks. Ratta kasutamine võimaldab ka harjutanud kunstnikul teoseid kiiremini valmistada.
Rullide ehitamine on üks meetod, mida keraamik võib kasutada näiteks vaasi valmistamiseks ilma ratast kasutamata. Savirullid valmistatakse kas käsitsi savi rullides või kasutades ekstruuderit. Teine käsitsi ehitamise meetod nõuab, et kunstnik tasandaks savi õhukesteks lehtedeks, et seda saaks kasutada vormidega või vormida esemeid. Savi on sobiv materjal ka skulptuuride, eriti inimkujuliste skulptuuride valmistamiseks.
Kasutatava savi tüüp määrab sageli lõpptoote, olgu selleks savinõud, kivinõud, portselan või portselan. Kui savitükk on märjast savist valmistatud, tuleb sellel lasta aeglaselt kuivada, kuni see saavutab nahkkõva oleku. Kui savi sellesse faasi jõuab, on see veel veidi niiske, kuid mitte eriti elastne. Sel hetkel laaditakse tükk sageli ahju küpsistamiseks. See protsess eemaldab savist aeglaselt vee, nii et see tahkub nii palju, et seda ei saa enam taastada. Tavaliselt juhitakse savist vett välja, kui ahju temperatuur jõuab 1100 °F (umbes 590 °C).
Klaasimine on sageli viimane samm, mille keraamik oma teose viimistlemisel võtab. Kasutada saab erinevat tüüpi glasuuri olenevalt välimusest, mida kunstnik soovib saavutada, ja lõpliku teose eesmärgist. Teatud põletusmeetodid, nagu madalal temperatuuril põletamine ja rakupõletus, nõuavad spetsiaalseid glasuure ja ei sobi lauanõude või kööginõude jaoks. Savi põletatakse tavaliselt temperatuuril umbes 2200–2400 °F (umbes 1200–1300 °C), et seda saaks kasutada söögi- või kööginõudena.
Professionaalne keraamik saab oma töid avalikkusele müüa mitmel erineval viisil. Kohalikud kooperatiivsed kunstnike koolid ja stuudiod võivad korraldada näitusi ja müüki või keraamik võib müüa töid otse oma stuudiost. Piirkondlikud käsitöönäitused võivad olla veel üks viis keraamiliste kunstiteoste müümiseks ja paljud keraamikud reisivad nendele näitustele. Saadaval on ka kaunile kunstile ja käsitööle spetsialiseerunud kauplused.