Mõistet “jätkusuutlikkus” visatakse sageli avalikus diskursuses, eriti keskkonnateemalises arutelus. Kõik ei ole aga jätkusuutlikkuse tähenduses kindlad ja erinevad inimesed mõtlevad sellest erinevalt. Sõna “jätkusuutlik” etümoloogia sisaldab ladinakeelseid sõnu, mis tähendavad altpoolt hoidmist. Enamik sõnastikke defineerib “jätkusuutlikkust” kui võimet jätkata tegevust ilma ebaõnnestumise või kokkuvarisemise ohuta. Tugev hoone on jätkusuutlik, sest suudab lõpmatuseni koormust taluda. Lageraie ei ole jätkusuutlik, kuna eemaldab ala puid, mida ei saa asendada, ja avaldab keskkonda täiendavaid tagajärgi, kuna maapind on paljastatud.
Keskkonna mõttes tähendab jätkusuutlikkus seda, et tegevust saab lõputult jätkata vähese või juhitava keskkonnamõjuga. Kuna keskkonna tervis on tihedalt seotud ühiskonna tervisega üldiselt, tagavad säästvad tavad, et Maa ressursid on tulevastele põlvkondadele kättesaadavad ja et on olemas Maa, millel neid nautida. Sel põhjusel keskenduvad paljud ettevõtted jätkusuutlikkusele kas teiste ettevõtete konsultantidena või osana oma ettevõtte missioonist.
Keskkonnakontseptsioonina on jätkusuutlikkus olnud kasutusel alates 1700. aastatest, mil Euroopa metsandus hakkas raie tõttu kriisi sattuma. Metsanikud mõistsid, et puitu tuleb majandada hoolikamalt ja pärast märkimisväärseid saagikoristusi tuleb puid ümber istutada. Euroopa, eriti Saksamaal, metsade taastamiseks tehti koostööd ja sündis Nachhaltigkeit ehk jätkusuutlikkuse kontseptsioon. Puidutöötlejad mõistsid, et kui nad jätkavad oma seniste tavadega, kaob mets ära, mistõttu nad muutsid neid, et muuta need jätkusuutlikuks.
Jätkusuutlikkuse eesmärk on tasakaalustada inimühiskonna vajadusi keskkonna vajadustega, et kõik Maa olendid saaksid seda kasutada ja nautida. Jätkusuutlikkus edendab bioloogilist mitmekesisust, ainulaadsete ökosüsteemide säilimist, keskkonna tervist ja kõrget elukvaliteeti. Enamikul valitsustel on ametlikud asutused, mis edendavad jätkusuutlikkust; näiteks USA-s töötab Keskkonnakaitseagentuur paljude teiste seas puhta ja tervisliku keskkonna loomise nimel reguleerimise, kontrollimise, jõustamise ja hariduse kaudu.
Kahekümnendal sajandil hakkasid paljud teadlased mõistma, et liigina ellujäämiseks peavad inimesed olema teadlikud oma keskkonnast. Lisaks mõisteti, et maailm on hiiglaslik suletud ökosüsteem ja et ühe Maa osa kahjustamine võib avaldada mõju teistele Maa osadele. Sellest tulenevalt peab inimkond tegema koostööd, et edendada jätkusuutlikkust ja minimeerida selle mõju maakeral, kui ta soovib eksisteerimist jätkata. Jätkusuutlikkus on oluline alates naabruskonnast kuni rahvusvahelise tasandini ning iga kodanik Maa peal saab anda oma panuse ülemaailmsetesse püüdlustesse elada säästvamat ja tervislikumat elu.