Mida jälgimisuurija teeb?

Järelevalveuurija kasutab vaatlustehnikaid mitmesuguste uurimiste läbiviimiseks. Tavaliselt töötab see inimene uurimisobjekti jälgimiseks, jäädes samas ise tuvastamatuks. Järelevalveuurija võib läbi viia ka juhtumiga seotud uuringuid ja koostada aruandeid, et jõuda uurimise tuumani ja dokumenteerida selle edenemist. Mõnikord annab jälitusuurija oma leidu kohta tunnistusi ka kohtus.

Tihti paneb jälitusuurija oma vaatlusoskused objekti uurimisel tööle. Ta võib selle ülesande täitmiseks kasutada ka erinevat tüüpi seireseadmeid. Näiteks võib kahtlane abikaasa palgata jälitusuurija oma abikaasat järgima, kui ta kahtlustab, et naine petab. Uurija võib jälgida tema tulekut ja minekut ning võtta teadmiseks seltskonda, mida ta hoiab. Kui ta märkab kahtlast tegevust, võib ta selle dokumenteerida fotode või videosalvestiste tõenditega ja seejärel teatada oma leidud tema tööle võtnud isikule.

Järelevalveuurija võib uurida ka ettevõtete juhtumeid, sealhulgas kindlustuspettusi. Näiteks võidakse teda kutsuda jälgima isikut, kes taotleb hüvitist tema töökohas saadud vigastuse eest. Selles ametis võib ta püüda hankida tõendeid selle kohta, et uuritav ei ole vigastatud viisil, nagu ta teatas. Näiteks kui ta suudab pildistada või videolindile salvestada oma subjekti, kes liigutab mööblit tema koju, kui see subjekt on väidetavalt füüsiliseks tegevuseks võimetu, võib sellel olla dramaatiline mõju töötajate hüvitisnõudele.

Sageli kujutatakse jälitusuurijaid põnevates stseenides televisioonis ja filmides, mis hõlmavad kiireid tagaajamisi ja kangelaslikke vastasseise. Tavaliselt on see töö aga hoopis vastupidine. Järelevalveuurija kasutab oma katsealuste vaatlemiseks tavaliselt märgistustehnikaid. Seda tööd tegev inimene püüab tavaliselt vältida vastasseise, kuna need võivad olla ohtlikud ja seada ohtu kogu uurimise. Lisaks töötab selle valdkonna üksikisik selle nimel, et jääda varjatuks ja järgida seadusi, nii et kiire tagaajamine pole selle töö tavaline osa.

Seda tööd tegev isik annab tavaliselt teada ka leitud teabe. Sageli tähendab see oma pingutuste kohta kirjaliku dokumentatsiooni koostamist, samuti fotode, videote või muude tõendite esitamist. Jälitusuurijat võib kutsuda ka kohtuasjas tema leidude kohta ütlusi andma või oma dokumente tõendina kasutamiseks esitama.