Mida inimesed mõtlevad, kui nad räägivad metsikaera külvamisest?

Vähemalt 16. sajandist peale on inglise keelt kõnelevad inimesed nimetanud noorusaegseid hijinke perioodidele kui “looduskaera külvamisele” ja selliste variantidega nagu “nii ja nii oli kaera külvamine”. See värvikas fraas on ilmunud mõnel muul kujul alates kreeklaste ajast ja mitmel kultuuril on sellest kontseptsioonist oma versioon, mis kõik viitavad ärritavale umbrohule, mis võib põllukultuure laastada.

Metsik kaer on kaera taltsutamatu eelkäija, väärtuslik teraviljasaak, mida kasvatatakse paljudes maailma piirkondades. Metskaer aga kasulikke viljapäid ei anna, lisaks on ta väga osav ka viljapõldudele imbumisel. Ainus viis metskaerast vabanemiseks on põldu korduvalt käsitsi rohida ning mõnel juhul võidakse põldu sissetungijatest vabanemiseks künda ja ümber töödelda.

Seetõttu on metskaer seotud kahjustuste ja raisatud ajaga. Keegi, kes külvab metskaera, tegeleb kergemeelse ja potentsiaalselt kahjustava tegevusega. Paljudel juhtudel kasutatakse seda terminit konkreetselt kahjuliku ameti kirjeldamiseks, mis võib kahjustada perekonna mainet või kujutada ohtu kellegi tulevikule. Metskaera külvamise ajal ei astu keegi samme karjääri edendamiseks või eluga kasulikuks tegemiseks.

Sellel terminil on ka teine, jämedam tähendus. Enamik inimesi räägib metsiku kaera külvamisest ainult noorte meeste puhul, andes siivutu mõistatuse, et noored mehed osalevad metsikaera külvamise ajal mitmesugustes seksuaalsetes seiklustes. Need seiklused võivad olla kahjutud õppekogemused, kuid need võivad põhjustada ka tõsisemaid probleeme, nagu ootamatu rasedus või haigused.

Nooruslik hajutamine on ajastutruu amet, eriti noorte meeste jaoks. Paljudes kultuurides eeldatakse, et noored mehed peavad enne elama asumist kulutama mõnda aega kaera külvamisele, ja mõnes kultuuris julgustatakse seda tegevust aktiivselt, mõnikord noorte naiste meeleheiteks. Ajalooliselt on seda kontseptsiooni rakendatud väga seksistlikult, kusjuures noored naised on jäänud korralikuks ja tagasihoidlikuks, samas kui noortel meestel on lubatud seigelda ja maailma näha.

Mõnda nooruslikku seiklust võiks ilmselt pidada iseloomu kujundamiseks ja paljud mõlemast soost noored satuvad täna mõne kriipsu peale. Pikaajalist kasutut okupatsiooniperioodi kiputakse aga taunima, sest enamik ühiskondi soovib, et kõik nende liikmed oleksid tootlikud ja ausad kodanikud.