Väljend “vale puu haukumine” näib olevat Ameerika päritolu väljend, kuigi selle täpse esmakasutuse üle vaieldakse. Üldise väljendina või sentimendina tuleneb see kindlasti traditsioonist kasutada väljaõppinud koeri ulukite, nagu küülikud, rebased või oravad, jahtimiseks. Koer, kes haukus vale puu otsa, oleks see, kes usub, et mäng on kuskil, kus see pole; samamoodi oleks inimene, kes seda teeb, mingis oletuses või tegevuses vale. Esimest korda trükituna näib seda fraasi kasutatud 1832. aastast James Kirk Pauldingi romaanis Westward Ho!.
Üldiselt toimib fraas “vale puu haukumine” sisuliselt metafoorina inimesele, kes tegutseb ekslikul eeldusel, mis põhineb jahikoerte tegevusel. Koeri koolitati sageli jälgima ja jälitama erinevaid ulukiliike, näiteks küülikuid ja oravaid. Need koerad ajasid tavaliselt looma puu otsa või puu otsa, sel hetkel seisis koer puu all ja haugub, et näidata, millise puu jahimehed looma võiksid leida. Kui loom oleks aga hüpanud teise puu otsa, aga koer jäi, siis haukuks see sõna otseses mõttes vale puu otsa.
Seda ideed laiendati seejärel metafooriliselt, et kirjeldada inimest, kes “haukus vale puu otsa”, järgides vigasel loogikal või arusaamal põhinevat ideed. Inimene, kes otsib korruptsiooni riigiasutuses, kus seda pole, märgitaks kui “vale puu haukumine”. Seda terminit saab rakendada ka paljude erinevate seadete puhul, näiteks kellelegi, kes flirdib huvitu inimesega, keegi saadab avaldusi ettevõttele, mis ei võta tööle, või keegi, kes uurib ebaõiget teavet.
Trükituna näib olevat “vale puu haukumise” varaseim kasutusala 1832. aasta romaan nimega Westward Ho! Ameerika kirjaniku James Kirk Pauldingi poolt. Seda, kas seda fraasi kasutati juba enne seda, on raske kindlaks teha, kuid hiljem näis, et see sai trükis üsna populaarseks. Paljud tekstid, sealhulgas raamatud, ajakirjade artiklid ja isegi USA Esindajatekoja ärakirjad, näitavad, et seda fraasi kasutati Pauldingi romaani järgsetel aastatel. Tõenäoliselt oli „vale puu haukumine” üld- või kõnekeelne fraas juba enne Pauldingi kasutamist, kuid kasutamine kirjandusteoses suurendas selle populaarsust.