Veneetsia krohvi on kasutatud sadu aastaid ja see pole kunagi moest välja läinud. Selle põhjuseks võib olla sügav, läikiv marmorefekt, mille see loob, mis aitab luua ainulaadseid ja vapustavaid ruume. Veneetsia krohvi pealekandmine on ka suurepärane viis igavatele või aegunud välimusega seinapindadele, nagu paljudes 1970ndatel ja 1980ndatel ehitatud kodudes, iseloomu lisamiseks. Need juhised juhendavad teid, kuidas anda oma seintele klassikaline euroopalik välimus.
1
Vali krohv. Veneetsia krohvi on kahte tüüpi: sünteetiline ja lubjapõhine. Millist neist kasutate, sõltub teie eelarvest ja teadmiste tasemest. Lubipõhised krohvid on tõelised Veneetsia krohvid. Need krohvid muutuvad aja jooksul kiviks. Erinevalt sünteetiliste krohvide “faux-viimistlusest” on need vastupidavad ja säilitavad oma ilu kauem. Teisest küljest on tõelist Veneetsia krohvi raskem saada, see on kallim ja sellega on keerulisem töötada. Lubipõhised Veneetsia krohvid on looduslikud ja neid peetakse keskkonnasõbralikumaks kui sünteetikat. Samuti on nad looduslikult vastupidavad hallitus- ja hallitusseentele. Lubjapõhist krohvi on paljudes erinevates värvides ja seda saab ka ise toonida lubjapõhise tooniga.Sünteetiline Veneetsia krohv on akrüülipõhine asendusaine, mida saab osta igas kodukaupluses. See annab traditsioonilise lubipõhise krohviga sarnase välimuse ja on odavam. Sünteetilisel krohvil ei ole aga traditsioonilise Veneetsia krohvi eluiga. Seda on kergem kahjustada ja seda on raskem puudutada. Sünteetilist krohvi on paljudes erinevates värvides ja arvatakse, et see võtab erksad värvid paremini kui lubipõhine Veneetsia krohv.
2
Võtke tööriistad kokku ja pange katted maha. Põranda kaitsmiseks tööpiirkonnas on hea mõte panna katted maha täpselt nii, nagu teeksite värvimisel. Ärge kasutage maalriteipi, et kaitsta liist või muid seinu, mida te ei krohvita. Krohv ei ole värv. See võib teibiga kinnituda ja teibi eemaldamisel praguneda või ketenema. See kehtib eriti siis, kui töötate lubipõhise krohviga.
3
Valmistage seinad ette. Täitke seinas kõik augud või lohud, vastasel juhul võivad need teie valmis tööst läbi paista. Kui sein, mida plaanite krohvida, on väga konarliku pinnaga, peate võib-olla seina täielikult lihvima või isegi pahtlilabidaga kraapima. .Kui kasutate sünteetilist krohvi, võite ka seinas olevad augud krohviga täita.
4
Kandke praimerit. Kasutades värvirulli, kandke krunt ühtlaselt ja kergelt üle seina. Olenevalt krohvitavate seinte tekstuurist võib tekkida vajadus lasta sellel kuivada ja seejärel kanda peale teine kiht, et saada sile ja ühtlane pind. Lubjapõhiste krohvide puhul tuleb krohv kanda kas otse krohvile või krohvile. müüritise või kasutage spetsiaalset krunti nimega fondo. Looduslik Veneetsia krohv ei nakku tavaliste kruntvärvidega hästi.
5
Laske kuivada. Enne plaastri pealekandmist veenduge, et krunt on täielikult kuivanud. Selleks võib kuluda kuni 24 tundi.
6
Valmistage kellu ette. Kasutades 100 liivapaberit, ümardage painduva terasest kellu nurgad. See vähendab pealekandmise ajal servajälgi.
7
Kandke esimene kiht. Kandke kellu abil krohvi aluskiht. Väikeste tõmmetega jaotage krohv võimalikult õhukeselt. Kandke peale juhuslike tõmmetega või töötage mustritena, lihtsalt ärge hajutage seda kõike samas suunas. Hoidke kellu 15–30-kraadise nurga all ja pühkige seda sageli puhta ja kuiva lapiga, et vältida kuivanud krohvitükke. et see ei mõjutaks teie mustrit. Hea mõte on alustada ülaosast, nurgast. Kipsi sattumiseks kitsastesse kohtadesse, näiteks nurka või liistule, kandke lihtsalt kipsi sõrmega latekskindaid kasutades. Seejärel pühkige viivitamatult ära kõik krohvid, mis on sattunud pindadele, mida te ei krohvita. Kui kasutate traditsioonilist Veneetsia krohvi, riputage oma pinnale katted, et see kuivaks aeglaselt ja ühtlaselt. Vastasel juhul võib see praguneda.
8
Kandke teine kiht. Kui kasutate sünteetilist krohvi, kandke teine kiht peale umbes neli tundi pärast esimese kihi pealekandmist. Kui kasutate lubipõhist krohvi, soovitavad mõned eksperdid kihtide vahel oodata kuni kümme päeva. Alustage samast kohast, kus alustasite esimese kihi pealekandmist. Hoidke kellu 30–60-kraadise nurga all ning kandke krohv peale pikkade ja lühikeste kattuvate tõmmetega, et saada ebakorrapärane välimus, mis lõppviimistlusele peaks jääma. Kui te ei ole pärast teise kihi pealekandmist lõpptootega rahul, võite peale kanda krohvi soovi korral kolmas kiht. Kui kasutate lubipõhist krohvi, lisage just selles etapis lubjatolmu, linaseemneõli, seebi ja värvainega toonitud pealiskiht.
9
Laske kuivada. Enne jätkamist peab kogu krohv olema täielikult kuivanud. Nagu varemgi, riputage lubipõhise krohvi kasutamisel katted, et muuta kuivamisprotsess ühtlasemaks ja järkjärgulisemaks.
10
Põletada pind. Katke viimane kiht puhta kellu abil ringikujuliste liigutustega, hoides seda 30-kraadise nurga all, et anda sellele poleeritud välimus. Mida rohkem krohvi poleerite, seda läikivamaks see muutub. Sünteetilise krohvi puhul võite soovi korral poleerida ka 400-600 karedusega liivapaberiga. See annab matisema viimistluse. Sünteetilisi krohvi saab põletada igal ajal umbes nelja tunni kuni seitsme päeva jooksul pärast viimase kihi pealekandmist.
11
Kandke pealislakk. Viimistletud krohvipinna poleerimise ja vastupidavuse säilitamiseks on hea mõte see üle kanda mõne pealisvärviga. Kui kasutate sünteetilist krohvi, on müügil spetsiaalselt selleks otstarbeks toodetud pealislakke. Mõned neist on isegi erinevat värvi, kui otsustate pärast krohvi pealekandmist oma seina värvi muuta. Võite krohvi kaitsta ka mesilasvaha või linaseemneõliga. See võib aga värvi veidi muuta. Lubjapõhise krohvi puhul tehakse viimane kiht mõnikord oliiviõlipõhisest seebist, mis moodustab vahaga segu ja tihendab krohvi.