Anoreksia tõttu võib inimene muutuda äärmiselt kõhnaks ja alatoidetuks, seega on loomulik, et soovitakse anorektikut aidata. Kui teil on sõber või pereliige, kes keeldub söömast ja kahtlustate, et tal võib olla anoreksia, arutage nendega oma muret ja julgustage teda otsima professionaalset abi. Pärast seda saate aidata oma sõpra või pereliiget nende taastumise ajal, modelleerides tervislikke suhteid toiduga ja toetades neid söömise ajal.
1
Plaanige rääkida, kui inimene on lõdvestunud. Arutelu planeerimine ajale, mil inimene on tõenäoliselt lõdvestunud ja heas tujus, suurendab tõenäosust, et vestlus läheb hästi. Vältige inimesega rääkimist, kui teate, et ta on stressis või mures. Näiteks vältige oma mure väljendamist, kui inimene püüab valmistuda tööle või kooli. Selle asemel leppige kokku, et räägite temaga nädalavahetusel või paar tundi pärast töölt lahkumist või koolist koju jõudmist. Vestlus võib ka paremini sujuda, kui plaanite viia selle kuhugi, kus inimene tunneb end turvaliselt ja mugavalt, näiteks kodus oma elutoas või lemmikkohvikus.
2
Väljendage oma muret ausalt ja otse. Kui räägite inimesega, veenduge, et oleksite temaga oma murede osas avatud ja aus. Ära vihja oma muredele; ütle täpselt, mis need on. Vastasel juhul ei pruugi inimene teie tähendust mõista või võib vihjeid ignoreerida. Öelge midagi, et väljendada oma muret, näiteks: “Olen mures, sest olen märganud, et te ei söö.” Või öelge: “Teie tervis halveneb ja ma olen teie pärast väga mures.” pereliige või sõber, et temaga rääkida. Kui mitu inimest väljendavad muret, võib see avaldada rohkem mõju kui üks hääl.
3
Paluge inimesel väljendada oma tundeid ja põhjuseid toidust hoidumise kohta. Pidage meeles, et anoreksia ei ole tegelikult seotud toiduga. See puudutab tundeid. Inimese emotsioone mõjutab midagi, mis sunnib teda söömast vältima. Proovige küsida tema emotsioonide kohta, näiteks öeldes: “Kuidas te end viimasel ajal tunnete?“ Mõistke, et inimene ei pruugi aru saada, et tal on toiduga probleeme. üldse. Nad võivad näha probleemina näiteks halba minapilti. Vältige toidule rõhuasetust. Näiteks ärge küsige inimeselt: “Miks sa enam ei söö?” Või: “Mida millist toitu sa tahaksid süüa?â€
4
Kuulake inimest, kui ta teiega jagab. Kui olete oma mure väljendanud, andke inimesele võimalus vastata ja pakkuda oma vaatenurka. Nad võivad proovida eitada, et neil on probleem, või nad võivad olukorraga leppida. Igal juhul pöörake inimesele rääkimise ajal kogu oma tähelepanu ja ärge püüdke teda kiirustada. Pange kõik seadmed kõrvale ja lülitage välja asjad, mis võivad teie tähelepanu segada, nagu televiisor või arvuti. Looge silmside ja noogutage, et näidata. sa pöörad tähelepanu. Võite teha ka neutraalseid väiteid, et näidata, et kuulate, näiteks öeldes: “mhmm”, “jah”, “ma näen” ja “jätka”. Esitage küsimusi, et neid kuulata. laiendada ja/või selgitada nende tähendust. Näiteks võite selguse huvides esitada küsimuse, näiteks: “Tundub, nagu ütleksite, et tunnete end pärast koolivahetust üksikuna. Kas see on õige?â€
5
Olge aktsepteeriv ja armastav, kui räägite inimesega oma muredest. Oluline on vältida süüdistamist, häbi ja hinnanguid, kui jagate oma muresid kellegagi, kes võib olla anorektik. Selle asemel andke oma sõbrale või pereliikmele teada, et armastate ja aktsepteerite neid olenemata asjadest ning soovite neid ainult aidata. Proovige öelda midagi toetavat, näiteks: “Ma armastan sind sellisena, nagu sa oled ja hoolin sinu heaolust. -olemine” või “Ma tahan sind aidata, sest ma armastan sind.”
6
Kujundage tervislikku suhtumist toitu ja oma kehasse. Kui olete inimese vanem, õde-vend või sõber, on oluline modelleerida head käitumist toidu ja oma kehapildi osas. Vältige toidukordade vahelejätmist, liigset dieedipidamist ja ennast halvustavate märkuste tegemist oma välimuse kohta. Sööge kolm korda päevas ja lisage ka tervislikke suupisteid. Ärge rääkige valitud toitude kaloritest või muudest toitumisaspektidest. Lihtsalt nautige söömist. Öelge oma keha kohta positiivseid asju, näiteks: “Ma armastan oma juukseid täna!” või “Mulle meeldib, kuidas mu jalad nendes pükstes välja näevad.”
7
Ärge sundige inimest sööma. Kui proovite inimest sööma sundida, muudab see tõenäoliselt veelgi hullemaks. Pidage meeles, et anoreksia ei seisne toidu vastumeelsuses või lihtsalt mittesöömises. See on keeruline vaimse tervise probleem. Vältige ultimaatumite esitamist, näiteks öeldes: “Sa pead õhtust sööma või te ei saa tantsima minna” või: “Kui te lõunat ei söö, siis ma ma ei räägi teiega ülejäänud päeva jooksul.Ärge öelge inimesele, et ta “lihtsalt sööks” või “sööma ära”. Pidage meeles, et nad ei otsusta lihtsalt mitte süüa. Emotsionaalselt toimub palju, mis sunnib neid toitu vältima.
8
Võimalusel võta inimesele toidu valmistamine üle. Anoreksiaga inimesed näevad vaeva, et valida, mida süüa, ja valmistada toitu. Kogu toiduvalmistamise kogemus on teie sõbrale või pereliikmele tõenäoliselt väga stressirohke. Kui elate selle inimesega koos, võiksite kaaluda tema abistamist, pakkudes endale toiduvalmistamise ülesandeid ja valmistades talle isegi taldriku. Seda nimetatakse “võlutaldrikuks”, kui seda kasutatakse söömishäiretega inimese toetamiseks. Valmistage inimesele hommikusöök, lõuna- ja õhtusöök ning paku see talle taldrikul või kausis. Ärge lubage neil ise serveerida, sest tõenäoliselt panevad nad taldrikule palju vähem toitu, kui nad vajavad. Istuge nendega koos, kui nad söövad, ja sööge ka sel ajal teie einet.
9
Andke inimesele enne iga sööki teada, et armastate ja toetate teda. Julgustage neid sööma, andes neile teada, kui väga te neid armastate ja toetate neid. See aitab täita inimese emotsionaalseid vajadusi, kui ta sööb oma toitumisvajaduste rahuldamiseks. Proovige öelda midagi sellist: “Ma armastan sind ja ma ei lase sul nälga jääda.” Või võite öelda: “Ma hoolin ka sinust palju vaadata, kuidas sa kannatad.â€
10
Pakkuge isikule arsti vastuvõtu ajakava. On oluline, et teie sõber või pereliige saaks arstilt diagnoosi. See aitab inimesel näha, et probleem mõjutab tema tervist. Nende arst saab seejärel ühendada need ressurssidega, mida nad vajavad paremaks muutumiseks. Te ei saa inimest sundida arsti juurde minema, kuid võite õrnalt julgustada. Proovige öelda midagi sellist: “Ma arvan, et teil oleks hea mõte pöörduda arsti poole ja veenduda, et olete terve. Võin helistada oma arstile ja broneerige teile aeg, kui soovite. Või võite öelda: „Millal oli teie viimane füüsiline koormus? Ma võin teile ühe aja planeerida, kui sellest on mõ