Kuidas vee all hinge kinni hoida

Ükskõik, kas soovite sõpradele muljet avaldamiseks hinge kinni hoida või olla kiirem ujuja, peate pikka aega harjutama hinge kinnihoidmist. Õiged hingamistehnikad aitavad teil kauem vee all viibida ilma õhku vajamata. See oskus on kasulik sukeldumisel, surfamisel, ujumisel ja mis tahes veetegevuses, mis nõuab igal ajahetkel vee all viibimist.

1
Istuge või lamage kindlal pinnal. Leidke lamamiseks mugav maapind või istuge põlvedel püsti. Harjutage kõigepealt pikka aega veest eemal hinge kinni hoidmist, et saaksite harjutada õigeid hingamistehnikaid.

2
Lõdvestage oma vaim ja keha. Lamades või istudes keskenduge oma meele puhastamisele kõigist lisamõtetest ja -muredest. Ärge liigutage oma keha ringi; istuge nii paigal kui võimalik. See alandab teie verepulssi. Madalam pulss tähendab, et teie keha kasutab vähem hapnikku. Teie keha vajab liikumiseks ja toimimiseks hapnikku. Mida vähem liigute, seda vähem hapnikku teie keha vajab. Esiteks harjutage hinge kinni hoidmist ilma liigutamata. Seejärel lisage lihtsad ja aeglased liigutused, näiteks kõndimine, et treenida keha hapnikku säästma. See valmistab teie keha ette vähema õhuga sukeldumiseks ja ujumiseks.

3
Hingake aeglaselt sisse diafragma abil. Kui kasutate sissehingamiseks diafragmat, peaksite tundma, kuidas kõht tõuseb õlgade asemel. Teie diafragma on teie kopsude põhja külge kinnitatud lihas, mis aitab laiendada teie kopse, et hoida rohkem hapnikku. Alustage sissehingamist 5 sekundit korraga. Seejärel suurendage iga sissehingamisel mõne sekundi võrra. Te venitate oma kopse välja ja suurendate nende võimet hoida rohkem õhku. Põskede ülespuhumine ei tähenda, et teil on piisavalt hapnikku. See paneb teid kasutama näolihaseid, mis kulutavad hapnikku selle säästmise asemel.

4
Hingake vähehaaval välja. Hinge kinni hoides laske korraga välja väikesed õhupaisud. Tunnete, kuidas teie keha proovib ja sunnib teid täielikult välja hingama. Need väikesed krambid annavad teie kehale teada, et teie kopsudesse koguneb süsinikdioksiid. Kui olete lõpetanud, suruge välja võimalikult palju õhku, et vabaneda liigsest süsinikdioksiidist. Hinge kinni hoides muudab teie keha hapniku süsinikdioksiid. Süsinikdioksiid on teie kehale mürgine ja võib põhjustada minestamist. Kui olete krampidest üle saanud, vabastab teie põrn teie vereringesse rohkem hapnikuga täidetud verd. Hoidke sellest punktist hinge kinni, et saaksite seda veelgi kauem hoida.

5
Korrake sisse- ja väljahingamist. Iga kord, kui kordate hingamistsüklit, suruge end iga kord veidi pikemaks ajaks. Hingake sisse ja välja kaks minutit korraga, hoides end rahulikus ja ühtlases tempos. Sa treenid oma keha hakkama saama hapnikuta olemisega.

6
Hingake mitu korda õigesti. Enne vee alla minekut hingake viis minutit aeglaselt sisse ja välja, nagu olete harjutanud. Lõdvestage oma keha ka basseini või veekogu madalas otsas istudes või seistes.

7
Sukelduge aeglaselt pinna alla. Hingake suu kaudu sügavalt sisse ja laskuge veepinnast allapoole. Hoidke oma suu ja nina vee all suletuna. Vajadusel hoidke nina kinni sõrmedega. Lõdvestumine on oluline, kuna vee all on suurem oht ​​hinge kinni hoida kui maal.

8
Tõstke aeglaselt pinnale. Kui olete oma keha piirini jõudnud, ujuge või suruge end pinnale. Puhuge tõustes välja lisaõhk, et saaksite kohe värsket hingeõhku võtta. Enne uuesti sukeldumist võtke veel kaks kuni viis minutit, et teha paar hingamistsüklit, et viia keha normaalsele hapnikutasemele. Kui hakkate paanikasse sattuma igal hetkel lõdvestu ja pinnale. Paanika võib põhjustada juhuslikku sissehingamist vee all, mis võib põhjustada uppumist.

9
Lisage liikumist, kui tunnete end mugavalt. Ujumine ja keha sügavamale sukeldumise sundimine kulutab rohkem hapnikku. Ärge proovige end kohe pingutada. Sukeldumisel soovite jääda võimalikult lõdvestunud ja rahulikuks, hoides pulssi madalal. Ujumine on täiesti vastupidine. Teie pulss on kõrge ja lihased liiguvad kiiresti.

10
Mõõtke oma edusamme vahemaa, mitte aja järgi. Kui hakkate kauem hingetuks jääma, vältige taimeri kasutamist ega sekundite lugemist, sest te psüühite end vaimselt välja. Selle asemel mõõtke, kui kaugele suudate üle basseini ujuda või kui sügavale jõuate minna, enne kui vajate õhku. Kui soovite oma aega jälgida, laske sõbral hoopis aega veeta.

11
Laske harjutamise ajal läheduses olla teine ​​inimene. Üksi harjutamine on ohtlik, sest te ei saa end turvaliselt aidata, kui minestate või hakkate lämbuma või uppuma. Ohutuse tagamiseks veenduge, et teie partner oleks saanud CPR-koolituse, et hädaolukorras saaks ta teid aidata.

12
Püsige alguses madalas vees. Nii saad vee alla minnes seista või istuda. Veega tallamine nõuab lisaenergiat, mis kasutab teie väärtuslikku hapnikku. Samuti on lihtsam kiiresti pinnale pääseda, kui vajate õhku või kui teil on hädaolukord.

13
Kuulake oma keha. Kui teie nägemine hakkab tuhmuma või tunnete peapööritust, minge kohe pinnale. Isikliku turvalisusega riskimine pole nii oluline kui mõni lisasekund vee all.