Kuidas vältida oksendamise lämbumist?

Olukordades, kus inimesel on oht oksetesse lämbuda, võib olla soovitatav asetada ta asendisse, kus oksendamine võib hingamisteedesse kukkumise asemel suust välja tulla. Mõnikord võivad siiski esineda vigastused, näiteks selgroomurrud, mille puhul ei pruugi see olla parim tegevusviis. Lisaks oksendamise ohjamisele on oluline mõista, et oksendamine võib viidata tõsisele haigusele, mis võib vajada viivitamatut arstiabi.

Mitmed erinevad haigusseisundid võivad põhjustada inimese oksendamist ja võimetust oma liigutusi kontrollida. Kuumuse kurnatus võib esile kutsuda oksendamist, nagu ka pea või muude kehapiirkondade vigastused. Lisaks meditsiinilistele seisunditele võib liigne alkoholi või narkootikumide tarbimine muuta inimese uimaseks või põhjustada teadvuseta seisundit, kus inimene ei suuda piisavalt ärgata, et vältida oksendamisega lämbumist.

Inimene, kellel on vigastus või haigus, mille tõttu ta tõenäoliselt oksendab ja ei saa oma keha oksendamisele reageerimiseks liigutada, vajab teise isiku järelevalvet, kuni meditsiinitöötaja saab patsienti vastu võtta. Olukordades, kus inimesel vigastusi ei ole ja kus on teada, et seda on ohutu teha, saab inimese külili pöörata. See võimaldab oksel suust välja kukkuda, mitte tagasi hingamisteedesse, kus see võib blokeerida sissetuleva õhu ja potentsiaalselt tappa inimese.

Inimese külili pööramine esmaabi andmiseks ei ole vajalik, välja arvatud juhul, kui on oht lämbuda okse või mõne muu ainega, näiteks verega. Inimese liigutamine võib samuti olemasolevaid vigastusi hullemaks muuta ning lülisamba- või peavigastuse korral põhjustada püsivat halvatust. Kui aga inimene lämbub ja teda on vaja liigutada, võib keha, kaela ja pea samaaegne liigutamine riski vähendada.

Isegi siis, kui inimene on külili ja tal ei ole enam ohtu oksendamisega lämbuda, võib tal siiski olla oht muude tüsistuste tekkeks. Oksendamine võib olla märk tõsistest meditsiinilistest probleemidest, mis ei pruugi esmaabi andvale isikule koheselt ilmneda. Alati tuleb pöörduda arsti poole, kui inimesel on peale oksendamise ka muid probleeme.