Enesetapumõtetega vanematel võib olla raske koos elada. On vaja julgust ja tahtejõudu, et saada üle emotsionaalsest traumast ja vihast, mida võite tunda. Tõenäoliselt arenevad aga sellised mõtted ja käitumine välja ka suitsidaalsete vanematega teismelistel. Õppige, kuidas oma vaimset tervist hallata, kui teie vanemad on halvad.
1
Võita negatiivne enesevestlus. See, mida sa oma peas räägid sinuga elus toimuvast, võib sinu tuju oluliselt mõjutada. Depressiooni tõrjumiseks peate olema valmis muutma negatiivsed mõtlemismustrid positiivsemaks, kohanemisvõimelisemaks. Õppige vaidlustama negatiivset mõtlemist, muutes oma vaatenurka, tehes reaalsuskatseid, mõeldes eesmärgipäraselt ja leides eluolukordadele alternatiivseid seletusi. Perspektiivi muutmine: küsige endalt, mis on halvim, mis juhtuda võib. Kas saate sellega hakkama? Tegelikkuse testimine: küsige endalt, millised tõendid teil on teie mõtteviisi toetamiseks. Kas teie mõtted põhinevad faktidel või teie enda arvamustel? Eesmärgile orienteeritud mõtlemine: Küsige endalt, mida saate sellest olukorrast õppida, et teid tulevikus aidata. Alternatiivsed selgitused: küsige endalt, kas on veel üks viis olukorra vaatamiseks, mis poleks nii negatiivne.
2
Suunake end negatiivsetest mõtetest kõrvale. Kui teie mõtted liiguvad negatiivses suunas, on viimane asi, mida soovite teha, tegevusetult ringi istuda. Hoidke end hõivatud, luues rutiini, mis on täis produktiivseid ülesandeid ja/või hobisid ja huvisid. Igapäevaelus aktiivne püsimine annab palju vähem vaba aega murede ja probleemidega tegelemiseks ning annab võimaluse oma tuju parandada. Proovige järgida iga päev kindlat rutiini, mis hõlmab mitmeid eesmärgipäraseid tegevusi, nagu näiteks voodi korda tegemine, duši all käimine, tervisliku toidu söömine, klassis käimine ja trenni tegemine. Kaasake ka mõned hobid, nagu lugemine, kudumine, lemmikloomaga mängimine või sõbra külastamine.
3
Ära isoleeri ennast. Aja veetmine sõprade ja perega, kes hindavad teid ja annavad teile hea enesetunde, aitab teil säilitada positiivse ellusuhtumise. Enda isoleerimine ja tugisüsteemi kasutamata jätmine võib tegelikult depressiivseid sümptomeid halvendada. Püüdke veeta kvaliteetaega inimestega, kellel on positiivne mõju. Proovige ka abi saamiseks pöörduda, kui seda vajate. Toetust saab küsida sama lihtsalt, kui öelda sõbrale: “Hei, ma olen end viimasel ajal veidi halvasti tundnud. Miks me ei võiks sel nädalavahetusel aega veeta ja vaadake filme. Kaaluge süsteemi loomist, mille abil registreerite end sageli sõbra või usaldusväärse täiskasvanu juures ja paluge neil teil silma peal hoida, juhuks kui nad märkavad mõnda ohtlikku käitumist, mida te ise ei märka.
4
Olge koolis kaasatud ja aktiivne. Üks peamisi depressiooni näitajaid on huvi puudumine tegevuste vastu, mis kunagi olid meeldivad. Seetõttu võite püüda hoida oma tuju üleval, pingutades, et kaasa lüüa. Isegi kui teile ei meeldi, esitage endale väljakutse osaleda vähemalt ühes koolivälises tegevuses või vabatahtlikuna kohalikus kogukonnas. Samuti võite depressioonis vanemale positiivset mõju avaldada, kui kaasate ka tema. Paluge oma emal või isal tegutseda mõne teie spordimeeskonna vabatahtliku treenerina. Või laske kogu perel osaleda projektis Habitat for Humanity, et anda positiivne panus teiste ellu. Te kõik tunnete end oma pingutuste pärast paremini.
5
Vältige alkoholi ja narkootikumide kasutamist. Paljudel teismelistel on kiusatus kasutada alkoholi või narkootikume, et tulla toime koduste probleemide või soovimatute tunnetega. Kuigi need ained võivad aidata teil oma tundeid lühiajaliselt “tuimestada”, tekitavad need pikema aja jooksul ainult rohkem probleeme. Treenige, öeldes “ei” narkootikumidele ja leidke selle asemel tervislikumaid viise toimetulekuks. Kui tavaliselt veedate aega sõpradega kes tarvitavad narkootikume ja alkoholi, hoidke nendega distantsi, kui teie reservid on väikesed. Teistel juhtudel võib teil olla lihtne öelda “ei”, kuid te võite kergemini alla anda, kui te ei tunne end hästi. Võtke neilt inimestelt ruumi ja olge koos sõpradega, kes on narko- ja alkoholivabad.
6
Püüdke ennast mitte süüdistada. Teie vanemate enesetapumõtted pole teie süü ja te ei vastuta ka nende käitumise eest. Paljud suitsidaalsete või depressioonis vanemate teismelised lapsed tunnevad vajadust oma vanemaid kasvatada, mis suurendab stressi, depressiooni ja rööbastelt mahajooksmist. Tehke kõik endast oleneva, et keskenduda oma vaimsele tervisele ja mitte panna vanemate võitluse raskust enda õlgadele.
7
Töötage välja stressi leevendamise tööriistakast. Suitsiidse vanemaga toimetulemine ja võib-olla ka teie enda depressioon võib teie üldisele tervisele ja heaolule tohutult mõju avaldada. Töötage nende negatiivsete mõjude vastu võitlemiseks, osaledes regulaarselt stressijuhtimises. Stressi on võimatu täielikult vältida, kuid võib olla kasulik mõelda teatud tegevustele, mis aitavad teil pinget leevendada, nii et see ei põhjustaks ärevust ega depressiooni. Kiire ja lihtne viis lõõgastumiseks keset stress on sügava hingamisega. Kui tunnete end pinges olevat, võtke hetk enda kogumiseks. Sulgege silmad ja hingake aeglaselt läbi nina 4 korda sisse. Hoidke hinge kinni 7 korda. Seejärel hingake 8 korda suust välja. Korrake vastavalt vajadusele. Muud tööriistad, mida tööriistakasti lisada, võivad hõlmata kõike, mis teid lõõgastab, nagu mediteerimine, muusika kuulamine, naljakate filmide vaatamine, lugemine, koeraga jalutamine või kindlale sõbrale helistamine, kes on alati rõõmsameelne. Märkige üles 8–10 tegevust, mida saate kasutada oma tuju tõstmiseks, kui hakkate stressi tundma.
8
Söö hästi ja treeni sageli. Kiirtoidu söömine ja terve päeva diivanil lebamine ei mõjuta teie tuju kuigi palju. Proovige teha nutikaid toitumisvalikuid, süües iga päev 3–5 väikest einet, mis sisaldavad köögivilju, puuvilju, täisteratooteid, lahja valguallikaid ja madala rasvasisaldusega piimatooteid. Planeerige enamikul päevadel mõni füüsiline tegevus, olgu selleks siis kõndimine, sörkjooks, tantsimine või rattasõit. Minge koos vanematega toidupoodi ja soovitage toitvamaid valikuid kogu perele. See võib olla ka lõbus ja edendada sidemete loomist koos treenimiseks. Proovige korraldada perematk või rattamatk.
9
Pöörake oma vaimsuse poole. Kui usute mõnda kõrgemasse jõusse, võib see aidata teil depressiooni ohtu minimeerida. Omades sidet oma vaimse minaga, võite end stressi ja raskete aegade suhtes vastupidavamalt tunda. Lohutuseks ja mõistmiseks toetuge oma vaimsusele. Olenevalt teie veendumustest võivad palve, meditatsioon, usunõuanded ja looduses viibimine aidata teil paranemist leida ja oma elus paremini tunda.
10
Tunnistage oma enesetapumõtete riski. Kui ühel teie vanematest on esinenud enesetapukatseid või -mõtteid (st enesevigastamise mõtteid), olete ohus. Uuringud on näidanud, et suitsidaalne käitumine võib olla seotud geeniga, mis kandub edasi perede kaudu. Depressioonil on üks peamisi enesetappude süüdlasi ka geneetiline komponent. Pidage meeles, et pelgalt geneetiline seos suitsidaalse vanemaga ei pitseeri teie saatust. Suitsiidikäitumisele aitavad kaasa ka muud tegurid, näiteks varane lapsepõlv või hiljutine trauma ja narkootikumide tarvitamine. Suitsiidimõ