Kuidas vältida emotsionaalseid kulutusi

Emotsionaalsed kulutused on viis toime tulla elu tippude ja mõõnadega. Võite osta asju impulsiivselt, kui tunnete viha, pettumust, kurbust, kadedust, ebakindlust, süütunnet, eitamist, hirmu, stressi või ootusi. See võib teie enesetunnet hetkel parandada, kuid pikemas perspektiivis võivad emotsionaalsed kulutused takistada teil arveid maksta või oluliste ostude jaoks säästa. Vältige emotsionaalset kulutamist, tunnistades oma kulutuste käivitajaid ja emotsioone, mis neid põhjustavad. Haarake oma tähelepanu ostlemise asemel muude tegevustega ning koostage eelarve, et oma kulutusi ja sääste jälgida.

1
Küsige endalt, kas see ost on vajalik. Laske esialgsel põnevushool mööduda, võtke veidi hingetõmbeaega ja kaaluge siis ost uuesti. Kas vajate seda eset? Kui jah, siis mis eesmärki see teenib? Kui see on vajalik ese, näiteks hambapasta või nõudepesuseep, saate seda osta teades, et see ost ei põhine emotsioonidel. Kui ostmine pole vajalik, kaaluge, miks seda soovite. Kas soovite seda uut särki, sest olete vihane, kuidas teie tööpäev läks? Kui jah, siis oodake ostmist. Küsige endalt ka, kas saate seda täna endale lubada. Kui ei, siis hakake selle jaoks säästma.

2
Kasutage “24-tunni reeglit” suuremate ostude puhul. Mõelge oma ostule 24 tundi enne ostmist. Tavaliselt unustatakse kaup pärast mõnda aega järelemõtlemist kõik koos. Kui soovite kaupa siiski järgmiselt päeval, ostke see teadmisega, et olete selle läbi mõelnud.

3
Jäta oma krediitkaart koju. Kaardiga makstes on lihtne oma rahast distantseeruda ja ostud kuhjuvad kiiresti. Jäta kaart koju, et vähendada kiusatust teha emotsionaalseid oste. Kasutage kaardi pühkimise asemel sularaha. Füüsilise raha nägemine ja käes hoidmine aitab teil olla teadlikum, millele te seda kulutate. Piiratud rahasumma korral on teil väiksem tõenäosus ostlema minna. Asjade lihtsustamiseks tühistage oma krediitkaart(id) ja lubage krediiti üldse mitte kasutada. Nii ei saa te kulutada raha, mida teil pole sularahas hõlpsasti saadaval.

4
Kustutage oma krediitkaarditeave ostuveebisaitidelt. Ostu puhul on lihtne impulsiivselt päästikule vajutada, kui te ei pea teavet sisestama. Kui te ei salvesta oma krediitkaarditeavet oma lemmikveebisaitidele, annate endale veel mõne hetke, et kaaluda, kui vajalik ost on, enne kui vajutate nuppu “Telli”. Kaaluge Internetis ostude sooritamise lõpetamist. See sunnib teid reisima poodi, muutes iga ostu veidi aeganõudvamaks ja keerulisemaks.

5
Enne iga ostu sooritamist konsulteerige vastutustundliku sõbraga. Küsige kokkuhoidlikult lähedaselt sõbralt või pereliikmelt, kas nad oleksid valmis aitama teil otsustada, millal peaksite ostma ja millal mitte. Helistage neile iga kord, kui kavatsete midagi osta, ja laske neil otsustada, kas see on mõistlik ost või mitte.

6
Tehke oma asjadest ülevaade. Enne kui jooksete viimast müüki vaatama, vaadake oma kappi ja vaadake, mis teil juba on. Võid avastada, et soovisid uut musta kleiti, kuigi tegelikult on sul juba kolm musta kleiti, millel sildid alles. See aitab teil eristada oste, mida hetkel vajate või mida lihtsalt soovite. Kaaluge mittevajalike asjade annetamist kohalikule vanakraamikauplusele. Pühenduge iga kord, kui ostate uue riide, kinkima või müüma oma riidetüki. See võib muuta ostukogemuse mõjuvamaks ja raskemaks.

7
Pühenduge hinnaostlemisele, et vältida impulsiivseid ja emotsionaalseid oste. Tehke võrdlusostmine mänguks, nii et kui leiate midagi, mis võib olla emotsionaalne väljaminek, ei osta te seda kohe. Enne ostmist uurige iga eseme kohta, mida soovite osta, proovige leida midagi sarnast odavama hinnaga. See peaks aitama teil ostule loogilisemalt vaadata.

8
Jälgige oma emotsionaalsete kulutuste kogusummat. Salvestage kõik oma kviitungid ja kirjutage kogusummad üles. Salvestage need paberile, nutitelefonirakendusse või arvutisse arvutustabelisse – mis iganes teie jaoks kõige paremini sobib, seni kuni selle üles kirjutate. Kogukulude kirja panemine näitab, kuhu teie raha kulutatakse. Kulutuste jälgimine aitab teil oma kulutamisharjumustega kursis olla. Haara märkmik ja kirjuta üles pealkirjad: kuupäev, ost, summa ja vajadus. Seejärel võtke viimaste ostude kviitungid ja täitke vastavad päised kviitungil oleva teabega. Kirjutage üles selle ostmise kuupäev, milline kaup oli, kulutatud summa ja kui vajalik ost oli. Saate selle aluseks võtta “jah või ei” süsteemi või arvuliselt, näiteks “1-5”, kus “1” on kõige vähem vajalik ja “5” on vajalik.

9
Looge eelarve. Kirjutage üles, kui palju raha teenite iga kuu, kui palju kulutate arvetele ja kui palju vajate kulutusteks, nagu toidukaubad ja bensiin. Pange tähele, kui palju teil pärast kulude eest hoolitsemist üle jääb. See aitab suunata teie kulutamisharjumusi ja hoiab teid keskendunud oma finantseesmärkidele.

10
Avage säästukonto. Kui sul seda veel ei ole, ava endasse ja oma tulevikku investeerimiseks hoiukonto. Kohustuge iga kuu kontole teatud summa panustama. See peaks pärast igakuist elamiskulude tasumist jätma teile vähem lisaraha, mis tähendab vähem raha potentsiaalseteks emotsionaalseteks kulutusteks.

11
Määrake kululimiit. Pärast eelarve koostamist saate teada, kui palju lisaraha teil iga kuu on. Pange osa sellest kogusummast kõrvale oma säästude jaoks ja osa oma kulutuste jaoks. Kulutage ainult nii palju, kui teil on eelarve. Võimalik, et peate kasutama teatud distsipliini, et mitte üle kulutada, kuid eelarve koostamine aitab teil emotsionaalselt raha kulutada. Kui kulutate teatud kuu jooksul läbi, kuid soovite siiski sisseoste teha, öelge endale: “See pole eelarves.”

12
Stressi vähendamiseks püüdke treenida 20 minutit päevas. Selle asemel, et stressis olles kaubanduskeskusesse minna, minge hoopis parki jalutama. Võta sõber või kaks kaasa! Treening ei aita mitte ainult stressi leevendada, vaid võib olla ka ideaalne asendus teie ostuvajadusele. Proovige uut spordiala, minge joogatundi või hüppa ratta selga.

13
Lugege raamatut, et teid kurbust või vihast eemale juhtida. Lugemine on suurepärane tegevus šopahoolikutest mõtteringidest väljumiseks. Meelele pausi andmine võib olla just see, mida vajate, mitte see 5-dollarine latte. Ka ajakirjad ja ajaveebid töötavad hästi!

14
Enesekindluse suurendamiseks alustage uue hobiga. Selle asemel, et veeta aega poes või stripikeskustes, tehke mõni tegevus, mida te pole kunagi varem proovinud. Mis on midagi, mida sa oled alati teha tahtnud? Proovige näiteks kudumist, puidutööd või karatet.

15
Proovige ise teha käsitööõpetusi, et olla loominguline ja ennast väljendada. Loomine tõstab teie tuju. See pakub teile ka isiklikku rahulolu millegi ise valmistamisest, samal ajal häirides teid poeskäimise vajadusest. Kui teile meeldib mood, katsetage ise aksessuaaride valmistamist või rõivaste kohandamist.Kingituse ostmise asemel tehke ise käsitsi valmistatud kingitus.Uute kingapaari ostmise asemel proovige need värvida, et need uuesti ellu äratada.Lõika Uue ostmise asemel pange vanad teksad üles, et muuta need lühikesteks püksteks.

16
Veetke sõpradega aega toetuse saamiseks. Kuigi ostlemine võib olla sotsiaalne, peaksite leidma sõpradega muid tegevusi, kui teate, et kulutamine on probleem. Leidke viise, kuidas tähistada, näiteks minna sõbrannadega välja jooma, selle asemel et osta uus ehte. Kohvikohtingud, muuseumikülastused või uute restoranide proovimine on muud ideed, mida teha peale ostlemise.

17
Küsige abi oma perelt ja sõpradelt, et te ei tunneks end ü