Kuidas vältida dementsusega patsientide kukkumist

Dementsetel patsientidel on suurem risk kukkuda kui teistel sarnases vanuses patsientidel. Segadus võib muuta tuttavad kohad võõraks, lisaks võib dementsusega patsientidel olla probleeme sügavuse nägemisega ja õige hindamisega. Seetõttu on hea aidata vähendada inimese kukkumisohtu, muutes oma keskkonda, muutes oma rutiini ja uurides oma meditsiinilisi probleeme.

1
Veenduge, et valgustus oleks piisav. Dementsus võib mõjutada seda, kuidas inimene oma keskkonda näeb ja sellega suhtleb, ning seega võib hea valgustus aidata neil vahemaid paremini hinnata. Rohkema valguse lisamine võib vähendada varje ja muuta ruum selgemaks, mis võib aidata inimesel paremini näha. Veenduge, et kogu kodus oleks piisavalt eredad valgustid, eelistatavalt kergesti ligipääsetavad. Samuti võib abi olla öölampide lisamisest, eriti kui inimene on harjunud öösel üles tõustes tulesid mitte sisse lülitama. veenduge, et kõik kodu ruumid, sealhulgas kapid, oleksid valgustatud. Loomuliku valgustuse suurendamiseks avage kardinad päevasel ajal, kuid sulgege need öösel, lülitades samal ajal siseruumides rohkem valgust sisse.

2
Puhastage jalutusruumid. Sees on oluline tagada, et inimesel oleks vaba koht kõndimiseks. Korjake põrandalt üles kõik segadused ja veenduge, et põrand oleks ühtlane kõndimiseks. Kui vaip on näiteks kortsus, on aeg see välja vahetada. Samuti tuleks põrandale liimida või teipida kõik vaibad (või need välja võtta).Eemaldage kõik katmata nöörid. Vältige põrandate libedaks muutmist. Eemaldage kindlasti kõik lekked. Võimalusel jätke põrandate vahatamine vahele.

3
Märgistage kodu ohtlikud alad erksate värvidega. Dementsusega inimestel võib olla raskusi objektide erinevate servade nägemisega. Näiteks ei pruugi nad näha, kus lõpeb trepp või kus on aste üles kööki. Isegi kui nad on majas aastaid elanud, võib dementsus panna nad unustama, kus need ohud on. Visuaalsete näpunäidete lisamine, näiteks ere kleeplint trepil, võib aidata riski vähendada.

4
Veenduge, et värve oleks lihtne märgata. Kasutage kontrastseid värve, et aidata nende taustal määratleda selliseid asju nagu vannimatid ja tervitusmatid. Samuti pidage kinni ühevärvilistest värvidest, kuna mustrid võivad tekitada segadust. Parim on vältida musta värvi, eriti maapinnal, kuna dementsusega inimene võib seda näha auguna. Samuti saate ukseläve värvida erinevat värvi, eraldada seina põrandaliistudest, kasutades erinevaid värve (nt heledamat värvi). seinad ja põrandaliistud tumedamad) ning kasutage kontrastset värvi tualetti. Samuti võib see aidata näiteks vanni serva kontrastvärviga märgistada (kasutades teipi või rätikut).

5
Muutke mööbel kasutatavamaks. Kellel võib kukkumisega probleeme olla, on oluline, et mööbel ei oleks maapinnast liiga madalal. Lisaks proovige pääseda võimalikult väheste tükkidega, sest see tähendab, et vähem esemeid tuleb kokku joosta. Lõpuks proovige mööblit mitte väga sageli liigutada, kuna see võib segadusse ajada ja dementsusega inimese komistada.

6
Viige nende magamistuba alumisele korrusele. Trepp suurendab inimese kukkumisohtu. Võimalusel viige inimese magamistuba trepist alla, et ta ei peaks nii sageli trepist üles-alla käima. Loomulikult vajab inimene ka alumisel korrusel täielikku vannituba.

7
Töö vannitoas. Vannituba on üks kohti, kuhu inimesed kõige sagedamini kukuvad. Lisage sellised asjad nagu tõstetud tualettpott, tualettruumi ja vanni juures olevad haaratsid ning libisemiskindlad matid, et muuta see turvalisemaks ja vähendada inimese kukkumisvõimalust. Abi võib olla ka rohkema valguse lisamisest.

8
Hoidke vajalikke esemeid voodi kõrval. Dementsusega inimene on suurema tõenäosusega segaduses, kui ta ärkab keset ööd, kui muul ajal. Kui lisada sellele tõsiasi, et nad ei näe nii hästi ja et neil võib olla vaevuste tõttu tasakaaluprobleeme, on lihtne mõista, kuidas öö võib olla probleem. Parim lahendus on hoida voodi kõrval nii palju asju, kui neil vaja läheb, näiteks klaas vett, salvrätikud ja telefon. Lisage ka lamp või taskulamp ja prillid, kui nad neid vajavad.

9
Pange asjad tagasi samasse kohta. Hoidke asjad, nagu võtmed, kingad ja rahakotid, alati samas kohas. See aitab inimesel eseme hõlpsamini üles leida, mis tähendab, et ta ei pea seda otsides mööda maja ringi ujuma. Mida rohkem nad ekslevad, seda tõenäolisem on, et nad kukuvad, eriti kui nad on ärritunud.

10
Veenduge, et neil on korralikud kingad. Parimad on tugevad kingad, eriti need, mis ei libise inimese jalgadel. Kingapaelad pole ka hea mõte, sest need võivad lahti tulla ja inimese komistada. Kasutage seljaga slip-ons või takjapaelaga kingi. Veenduge, et inimene kannaks kingi isegi kodus, kuna enamik susse ei toeta piisavalt.

11
Kaaluge jalutajat või keppi. Kui hooldatav on ebastabiilne, võib kõndija või kepp aidata tal tasakaalu hoida. Neid leiate apteegist või meditsiinitarvete kauplusest. Tegelikult katavad mõned kindlustused need seadmed, kui arst peab neid meditsiiniliselt vajalikuks.

12
Alandage mürataset. Müra võib muuta dementsusega inimese ärrituvaks, kuna see võib suurendada tema segadust. Parim on hoida müra vaikselt, kuna suurenenud ärrituvuse ja segaduse korral suureneb kukkumise oht.

13
Vajadusel hajutage inimese tähelepanu. Kui inimese dementsus süveneb, võib ta langeda tagasi vanadesse rutiinidesse, mis ei ole enam asjakohased, näiteks üritada hommikul üles tõusta ja tööle minna. See täiendav ekslemine suurendab kukkumise tõenäosust. Kuid kui öelda inimesele “ei”, teeb ta ainult frustratsiooni. Selle asemel proovige nende tähelepanu kõrvale juhtida millegi muuga, mis neile meeldib, näiteks tehke neile tass kohvi või mängige koos mõnda mängu.

14
Laske isikul riske hinnata. Patsiendi pidev meditsiiniline hindamine on väga oluline. Arst võib kõnealuse isiku üle vaadata. Arst uurib selliseid asju nagu tasakaal ja lihasjõud, et aidata kindlaks teha inimese riski. Teades, kui suures ohus inimene on, võib aidata teil otsustada, kui valvas peate olema.

15
Aidake inimesel säilitada oma funktsionaalsuse taset. On levinud ütlus, mis ütleb: “Kui te seda ei kasuta, kaotate selle.” See tähendab, et keegi, kes ei ole aktiivne, muutub vähem aktiivseks. Veenduge, et dementsusega inimesel oleks võimalus olge igapäevaselt aktiivne, et vähendada haiguse progresseerumist ja tasakaalustada mis tahes düsfunktsiooni. Lihtsad tegevused, nagu koos kõndimine, majapidamistööde tegemine, aias töötamine, muusika mängimine ja tantsimine, võivad patsiendile nii kognitiivselt kui ka füüsiliselt kasu tuua.

16
Rääkige arstiga D-vitamiini lisamisest. D-vitamiin on tervisele ülioluline, kuna see suurendab kaltsiumi imendumist, aitab kaasa luude tervisele ja vaimsele tervisele. Vanematel inimestel on D-vitamiini vaeguse oht suurem kui noorematel täiskasvanutel, osaliselt seetõttu, et nende keha ei tooda seda nii hästi ja osaliselt seetõttu, et nad ei saa nii palju päikese käes. Rääkige oma arstiga, et kontrollida D-vitamiini puudust ja vajadusel toidulisandit.

17
Küsige arstilt ravimite kohta. Samuti on dementsusega patsiendi jaoks oluline, et arst hindaks pidevalt ravimeid. Mõned ravimid võivad suurendada tõenäosust, et inimene kukub. Enamasti halvendavad toimet need ravimid, mis muudavad inimese uniseks või veidi loopseks, näiteks antikolinergilised ained (nagu Benadryl), rahustid ja rahustid. Samas võib sama asja teha ka vererõhuravim, kui see inimese vererõhku liiga palju alandab.