Kuidas valmistada lämmastikväetist

Lämmastik on taimede kasvu oluline komponent ja sellel on oluline roll terve lehestiku kujunemisel. Kuigi võite leida kõrge lämmastikusisaldusega keemilist väetist, saavad orgaanilisest lähenemisviisist huvitatud inimesed valmistada ka lämmastikväetist, kui nad mõistavad, millistes looduslikes toodetes on kõrge kasutatava lämmastiku sisaldus ja mida saab pinnasesse segada või pinnale kanda.

1
Kasutage komposti. Kompost pole midagi muud kui lagunenud orgaaniline aine. Keskmine kompostihunnik sisaldab hulgaliselt kasulikke toitaineid, sealhulgas kaaliumi, fosforit ja lämmastikku. Mis puudutab lämmastikku, siis kompostis olevad bakterid lagundavad aine ammooniumiks, mis seejärel muudetakse teiste bakterite poolt loomulikult nitraatideks, mida taimed saavad oma juurte kaudu omastada. Kõrge lämmastikusisaldusega kompost, sealhulgas niisked rohelised, puuviljad ja köögiviljad, kipub andma suurima lämmastikusisalduse pinnasesse, millele seda kasutatakse.

2
Lisage veidi kompostitud kohvipaksu. Kohvipaksu võib segada otse mulda või lisada eelnevalt loodud kompostihunnikusse. Põletus sisaldab umbes kaks mahuprotsenti lämmastikku, mida peetakse lämmastikku sisaldavate materjalide osas üsna kõrgeks. Lisaks, kuigi mõned muretsevad kohvi happeliste omaduste pärast, sisaldavad suures koguses hapet pigem kohvioad, mitte kohvipaks. Pärast keetmist allesjäänud kohvipaksu pH on tavaliselt vahemikus 6,5 kuni 6,8, mis on peaaegu neutraalne. Kohvipaksu saate lisada otse mulda, segades niiske kohvipaksu pinnasesse või laotades selle mulla pinnale ja kattes. neid orgaanilise multšiga.

3
Proovige kompostitud sõnnikut. Suurima lämmastiku kontsentratsiooniga sisaldavad lambad, lihaveised ja sea sõnnik, linnu- ja piimaveiste sõnnik järgneb sellele tihedalt. Hobusesõnnik sisaldab ka veidi lämmastikku, kuid kontsentratsioon on oluliselt väiksem kui teistes sõnnikuliikides. Kompostitud sõnnikut või sõnnikut, millel on olnud võimalus laguneda, on parem kasutada, sest bakterid on juba hakanud lämmastikku lagundama vormi, mida taimed suudavad omastada. Pange tähele, et loomasõnniku kasutamisel on ka varjukülgi. Sõnnik kipub suurendama mulla soolasisaldust ja sõnniku kasutamine võib kaasa tuua umbrohtude saagikuse suurenemise.

4
Kiiresti vabaneva väetise saamiseks segage sisse hea annus verejahu. Verejahu on kuivatatud verest valmistatud mahetoode, mis sisaldab 13 protsenti üldlämmastikku. See on väetise komponentide puhul märkimisväärselt suur protsent. Verejahu saate kasutada lämmastikväetisena, piserdades seda üle mullapinna ja valades selle peale vett, et aidata mullal see imbuda, või segada verejahu otse veega ja anda vedelväetisena. Verejahu on oma kiire toime tõttu eriti hea lämmastikuallikas rasketele söötjatele, nagu salat ja mais. Verejahu võib kasutada ka komposti komponendina või muude orgaaniliste materjalide kiirendajana, kuna see soodustab lagunemisprotsess.

5
Kandke puuvillaseemnejahu ettevaatlikult. See väetisekomponent on valmistatud puuvillataime jahvatatud seemnetest. Mõned peavad seda verejahu järel suuruselt teiseks looduslikuks lämmastikuallikaks. Erinevalt verejahust laguneb puuvillaseemnejahu aga aeglaselt, jaotades lämmastikku taimedesse pikema aja jooksul. Puuvillaseemnejahu peamiseks puuduseks on see, et sellel on negatiivne mõju mulla pH-le. See hapestab mulda tugevalt, nii et kui kavatsete puuvillaseemnejahust teha orgaanilist väetist, peaksite hoolikalt jälgima ka oma mulla pH-d.

6
Kasutage aeglaselt vabanevate väetiste jaoks krabi-, sule- või nahkjahu. Need tooted on valmistatud vastavalt jahvatatud krabist, sulgedest ja veisenahast ning igaüks neist sisaldab korraliku koguse lämmastikku. Kõik need komponendid lagunevad aga aeglaselt ja ei anna kiiret annust vajavatele taimedele piisavas koguses kasutatavaid nitraate. Neid komponente on siiski hea kasutada väetistesegudes ja kompostides, kuna need suudavad säilitada püsiva lämmastikusisalduse kogu kasvuperioodi vältel.

7
Proovi biosoliide ja puitu. Töödeldud biotahked ained ja puitmaterjalid Saepuru, puiduhake ja reoveesete (mida enne väetisena kasutamist eelnevalt töödeldakse) sisaldavad kõik lämmastikku ja neid saab kasutada lämmastikväetistes, vaid veenduge, et kasutatav biotahke aine oleks töödeldud ja jälgitud Kui mitte, siis ei pruugi selliste toodetega seotud riskid olla potentsiaalset kasu väärt. Veelgi enam, kuna need materjalid lagunevad aeglaselt ja annavad väikeses koguses lämmastikku, ei ole need isegi kõige kasulikumad saadaolevad lämmastikukomponendid. Kuigi need ei pruugi olla lämmastikväetiste jaoks parim valik, lisavad biotahked väetised väga vajalikke toitaineid. Taimedele lisab ankrukohta ka hakkepuit.

8
Istuta lämmastikku siduvaid kattekultuure. Teatud taimed, nagu kaunviljad ja ristik, säilitavad lämmastikku juurtes olevates sõlmedes. Need sõlmed vabastavad lämmastikku pinnasesse järk-järgult, kuni taim elab, ja kui taim sureb, parandab järelejäänud lämmastik mulla üldist kvaliteeti. Visake lihtsalt mõned kaunviljad mullale. Mung-oad on soovitatavad, kuna need ei kasva liiga suureks, kuid kasvavad kiiresti. Lämmastiku täiendamiseks mullas. Püüdke järgida. Kui 7. aastal oma maatükki puhkate, külvake veidi mungoa. Ärge koristage mungoube, vaid laske seemnetel mulda kukkuda, et saada rohkem lämmastiku sidujaid. Tehke seda, eriti kui istutate järgmisel kasvuaastal raskeid söötjaid, näiteks maisi.