Katoliku kirikule uue paavsti valimise protsess on läbi sajandite läbi teinud palju muutusi. Kuigi mõned traditsioonid on jäänud järjepidevaks, võib iga paavst anda välja suunised järgmise paavsti valimiseks.
Paavst Johannes Paulus II juhendamisel peab valikul osalema 120 kardinali. Põhinõuded on, et üle 80-aastast paavsti ei saa valida ning uue paavsti peab valima kaks kolmandikku pluss üks häälteenamus. Kui seda häälteenamust ei saavutata, peab hääletamine toimuma mitu päeva, kusjuures kaks hääletust toimuvad hommikul ja õhtul. Kui nelja päeva hääletus ei anna 67% häälteenamust, saab paavstiks häälteenamuse saanud kandidaat.
On mitmeid protsesse, mis tuleb enne uue paavsti valimist lõpule viia. Esiteks, kui vanapaavst sureb, kuulutab tema kammerhärra, keda kutsutakse camerlengoks, paavsti surma. Lahkamist ei tehta, kuna seda peetakse rüvetamiseks. Sel hetkel on camerlengo ametlikult paavsti ametis kuni järgmise paavsti valimiseni.
Vanapaavsti surma puhul toimub üheksa ametlikku leinapäeva. Leina lõppedes korraldab ja kutsub hääletamise kokku camerlengo. Ajavahemik annab ka kardinalide kolleegiumile aega Rooma valimisteks koguneda. Kuid valimised saavad toimuda alles 15 päeva pärast paavsti surma ja mitte rohkem kui 20 päeva pärast paavsti surma.
Leinapäevadel peavad kõik hääleõiguslikud kardinalid osalema ametlikel koosolekutel, mida nimetatakse üldkoguduseks. Nad aitavad korraldada valimisi ja korraldavad paavsti matused. Tavaliselt on ka mõned eesrindlased, keda kutsutakse eelistatumateks ja keda arutatakse kui võimalikke kandidaate kirikut juhtima.
Kuigi tehniliselt on võimalik, et iga katoliku mees valitakse uueks paavstiks, piirdub valik kardinalidest preestritega. Varem on aga valitud inimesi, kes ei olnud isegi preestrid ja kes pühitseti kohe piiskopiks. See on tänapäeval ebatõenäoline stsenaarium.
Paavsti ametlik hääletamine toimub protsessis, mida nimetatakse konklaaviks, ladinakeelsest sõnast cum clavis. See tähendab “võtmega” ja tähendab sisuliselt seda, et hääletamine on salajane. Kardinalid on lukustatud ruumi, täpsemalt Sixtuse kabelisse. Hääletamine toimub salajasel hääletusel. Kui valimisprotsess peaks kestma üle päeva, on kardinalidel öömaja Püha Marta majas. Kuid nad on nagu žürii “eraldatud” ja neil puudub igasugune kontakt välismaailmaga.
Konklaavis võivad osaleda ka hääleõiguseta kardinalid ja kardinalide saatjad. Siiski on nad vannutatud saladusele nii enne kui ka pärast uue paavsti valimist. Iga hääl läbib keeruka loendusprotsessi. Kõik hääletussedelid põletatakse ja kui hääletusel on valitud uus paavst, hõljub see põletamine Vatikani kohal valget suitsu, mis tähendab, et maailmal on uus paavst. Kui hääletus ei õnnestu, lisatakse põlevatele sedelitele vett või kemikaali, mis tekitaks halli suitsu. See tähendab hääletamist ilma valimisteta.
Paljud katoliiklased ootavad Peetri väljakul suitsu märke. Paljud arvavad, et see sümboliseerib kiriku taassündi ja vanapaavsti leina lõppu, kui valge suits ilmub. Pärast valimisi võtab uus paavst ameti vastu ja seejärel toimub kümneid ametlikke tseremooniaid, millest mõned on üsna privaatsed ja teised väga avalikud.