LAN on kohtvõrk – võrku ühendatud seadmete kogum, sealhulgas vähemalt üks arvuti, mis on ühendatud juhtmega, et saaksid omavahel suhelda. WAN on laivõrk, LAN-iga sarnane süsteem, kuid suuremas plaanis, hõlmates võib-olla mitme hoonega rajatist või ülikoolilinnakut. WLAN – mitte segi ajada WAN-iga – on traadita kohtvõrk, mida sageli nimetatakse traadita kohtvõrguks. See on LAN, millel on vähemalt üks juhtmevaba ühendus, mitte juhtmega. WLAN-süsteem on meetod WLAN-i loomiseks ja valida on mitme vahel.
Üks WLAN-süsteemide tüüpe on ad hoc-režiim ehk sõltumatu põhiteenuste komplekt (BSS). Mõlemad nimed näitavad, et seda tüüpi kohtvõrk ei ole ühenduses ühegi pääsupunktiga (AP), tugijaamadega, millel on ühendus kohalikust võrgust Internetiga. Seda tüüpi WLAN-süsteemi teine nimi on võrdõigusrežiim. Seda saab luua WLAN-i PC-kaartide või WLAN-i donglite abil.
WLAN-süsteem võib sisaldada ka AP-d, kas iseseisva seadmena või ruuteris. Kõiki AP-d ja sellega ühendatud seadmeid nimetatakse põhiteenuste komplektiks (BSS), mis selgitab ad hoc WLAN-süsteemi jaoks kasutatavat akronüümi IBSS. Kui kaks või enam põhiteenuste komplekti on samas alamvõrgus – WLAN-i füüsilises või loogilises jaotuses –, siis on loodud laiendatud teenusekomplekt (ESS). Olenemata sellest, kas tegemist on BSS-i või ESS-iga, nimetatakse seda tüüpi WLAN-süsteemi infrastruktuurirežiimiks. Seetõttu peate parima WLAN-süsteemi valimisel otsustama, kas vajate BSS-i, ESS-i või IBSS-i.
Veel üks oluline kaalutlus on 802.11 standardi versioon või versioonid, mille on kehtestanud Elektri- ja elektroonikainseneride Instituudi (IEEE) kehtestatud WiFi standard. Levinumad valikud on 802.11b, 802.11g ja 802.11n. Valik sõltub WLAN-süsteemi ehitamiseks kasutatavate seadmete standarditest ja sellest, milliseid komponente saaks (kui üldse) ühendada näiteks Etherneti kaabliga, mitte juhtmevabalt. Samuti on võimalik hankida kaheribalisi ruutereid, mis töötavad nii sagedusel 2.4 GHz (GigaHertz) kui ka 5 GHz ning saavad hakkama nii uute kui ka pärandseadmetega.