Talvekuudel on tavaliselt külm temperatuur, lund ja jää. Selle tulemusel võtavad inimesed julgelt lund lükkama ja jää eemaldama, et saada vaba sõidutee ja ohutud kõnniteed. Paljud inimesed puistavad jääsulatamiseks või selle tekke vältimiseks jääsulatussoola. Inimesed saavad valida nelja peamise jääsulatussoola tüübi vahel: naatriumkloriid, tuntud ka kui kivisool, kaltsiumkloriid, kaaliumkloriid ja magneesiumkloriid. Parima jääsulatussoola valimisel peaksite kaaluma iga soola plusse ja miinuseid, kehtivat temperatuuri ja mõju keskkonnale.
Naatriumkloriid, tuntud ka kui kivisool, on kõige sagedamini kasutatav jääsulatussool, kuna see on laialdaselt saadaval ja odavaim jääsulatussool. Kivisoola lisaeelisteks on see, et seda on lihtne peale kanda ja see ei kahjusta betooni. Negatiivne külg on aga see, et kivisool ei sulata jääd, kui temperatuur langeb alla 15 kraadi Fahrenheiti (-9 kraadi Celsiuse järgi). Lisaks võib kivisool olla metalle söövitav ning kahjustada rohtu ja puid. Kui kivisool lahustub, eraldub sellest suur hulk kloriidioone, mis võivad kaasa aidata ojade, jõgede ja järvede reostusele.
Kaaliumkloriidi, mis on ehk kõige paremini tuntud oma rolli poolest väetiste tootmisel, saab kasutada ka jääsulatussoolana. See sool ei kahjusta tavaliselt taimestikku, kui seda õigesti kasutada, ega ärrita nahka nagu teised jääsulatussoolad. Sarnaselt kivisoolaga on kaaliumkloriid aga efektiivne ainult siis, kui temperatuur on üle 15 kraadi Fahrenheiti (-9 kraadi Celsiuse järgi), kuid kahekordse hinnaga. Kaaliumkloriid kombineeritakse tavaliselt teiste kemikaalidega, et sulatada jää madalamatel temperatuuridel. Samuti võib see reostada põhjavett eralduva klooriga.
Kaltsiumkloriid on kallim kui kivisool, kuid see sool on külmemas kliimas populaarne valik. Kaltsiumkloriid tekitab eksotermilise reaktsiooni, nii et see võib sulatada lund ja jääd temperatuuril -25 kraadi Fahrenheiti (-32 kraadi Celsiuse järgi). Seda soola on ohutum kasutada taimestiku ümbruses, kuid see võib ärritada niisket nahka. Teine puudus on see, et kõrge kontsentratsiooniga kaltsiumkloriid võib betooni kahjustada. Sellega kaasnevad teiste sooladega sarnased keskkonnariskid.
Magneesiumkloriid on väga sarnane kaltsiumkloriidiga. Magneesiumkloriid võib sulatada lund ja jääd temperatuuril –15 kraadi Fahrenheiti (-26 kraadi Celsiuse järgi) ning toodab tavalistest jääsulatussooladest kõige vähem kloori, kuigi see kujutab endast siiski reostusohtu lähedal asuvatele veevarudele. Võrreldes kaltsiumkloriidiga peetakse seda vähem söövitavaks ja taimestikku vähem kahjustavaks, kuid selle eelisega kaasnevad suuremad rahalised kulud.