Enesehinnang või see, kuidas inimene endasse suhtub, mõjutab inimesi isiklikult, tööalaselt ja sotsiaalselt. Enesehinnangu mõõtmiseks on välja töötatud mitmeid meetodeid, alates mitteametlikust enesehinnangu viktoriinist kuni professionaalsemate enesehinnangu hindamisteni. Üldiselt pakuvad viimased sordid tänu oma teaduspõhisele disainile kõige tõhusamaid enesehinnangu hindamise vahendeid. Kehtiv hinnang peaks käsitlema mitmeid erinevaid enesehinnangu aspekte. Lisaks peaksid küsimused ja vastused olema üles ehitatud kergesti mõõdetaval viisil.
Madala enesehinnanguga inimesed on sageli iseenda halvimad kriitikud ja nad usuvad sageli, et teised suhtuvad neisse sama karmilt ja negatiivselt. Kui inimesel puudub usk endasse, on see üks oluline märk madalast enesehinnangust. Kõrge enesehinnang on seevastu üldine armastus ja positiivne austus iseenda vastu. Mitmed psühholoogid on pidanud eneseväärikust hästitoimiva inimese üheks olulisemaks tunnuseks.
Tõhus enesehinnangu hindamine käsitleb oma küsimustes paljusid probleeme. Enamik kehtivaid teste pühendab teatud protsendi küsimustest erinevatele kategooriatele, nagu eneseväärtus või inimese ettekujutus sellest, kuidas teised teda näevad. Pikem hinnang on selles osas tõenäolisemalt kõikehõlmav. Näiteks eneseväärtuslikkuse skaala mõõdab mitmesuguseid probleeme, nagu perearmastus, heakskiit ja moraal. Ka küsimused või väited algavad tavaliselt tähega “mina”, et testi sooritaja tunneks end vastustega isiklikumalt seotuna.
Üldiselt on kõige vastupidavamad enesehinnangu testimise tüübid kergesti mõõdetavad, kusjuures Likert-stiilis testid on suurepärane näide. See tähendab, et küsimused ja vastused on üles ehitatud nii, et igale vastusele saab hõlpsasti määrata hinde, näiteks Rosenbergi enesehinnangu skaalal. Näiteks tüüpilise küsimuse võib kirjutada pigem väitena: “Ma armastan ennast.” Seejärel jaotatakse vastused spektrile, alates “pole täielikult nõus” kuni “nõustun täielikult”. Seda tüüpi väidete puhul omistatakse igale võimalikule vastusele väärtus – tavaliselt ühest viieni – ning kõik väärtused on tabelina koondatud ja keskmised, et saada üldskoor.
Teadlaskond hindab kvantifitseeritavaid teste rohkem, kuna need on kinnitatud teaduslike uurimismeetoditega ning neid on testitud suurte ja erinevate inimrühmade peal. Seetõttu annavad seda tüüpi testid tavaliselt täpsema ja kontrollitavama enesehinnangu hinnangu. Need kipuvad olema ka usaldusväärsed käitumisnäitajad, kuna madala kollektiivskooriga isikud kipuvad näitama madalamat enesehinnangut.