Avatud lähtekoodiga virtuaalmasina tarkvara on kasulik administraatoritele ja kasutajatele, kes vajavad kas uut kodeerimiskeskkonda või peavad samas arvutis juurutama teistsuguse operatsioonisüsteemi (OS). Seda teeb kõvaketta sektsioonideks jagamine ja seejärel eraldi ja isoleeritud keskkonna käivitamine selles partitsioonis. Parima avatud lähtekoodiga virtuaalmasina valimiseks peaksid kasutajad otsima programme, mis suudavad kas OS-i või programmi virtualiseerimist olenevalt sellest, mida kasutaja vajab. Arvesse võetakse ka erinevate keskkondade ja samaaegselt töötavate operatsioonisüsteemide arvu. Parima programmi valimisel on oluline, kuidas uus keskkond töötab ja kui palju mälu partitsiooni tegemiseks vaja läheb.
Avatud lähtekoodiga virtuaalmasina programme on kahte tüüpi, üks tüüp kodeerimiseks ja teine OS jaoks. Enamik virtuaalmasinaid ei suuda mõlemat ülesannet täita, seega peab kasutaja otsima oma vajadustele vastava. Neist kahest levinum on OS-i versioon, mis võimaldab kasutajal oma arvutis käitada teistsugust OS-i. Kodeerimiskeskkonna versioon on mõeldud kasutajatele, kes teevad ulatuslikku koodi ja peavad seda käivitama väljaspool põhiarvutit, et vältida selle põhiarvuti hävitamist või rikkumist.
Mõni avatud lähtekoodiga virtuaalmasina tarkvara suudab käitada palju keskkondi, teine aga ainult ühte keskkonda. Enamik kasutajaid, kes pole professionaalsed kodeerijad või administraatorid, saavad kasu ühest keskkonnast, mis kasutab palju vähem mälu. Paljude erinevate keskkondade korraga töötamiseks on vaja võimsat arvutit, mis suudab korraga käsitleda kõiki erinevaid protsesse, kuid võimaldab ka kasutajal lühema ajaga rohkem tööd teha.
Kui avatud lähtekoodiga virtuaalmasin avab uue keskkonna, on selleks kaks võimalust. Keskkond võib algkäivitada iseenesest, võttes üle kogu ekraani, või alglaadimise ajal väikeses aknas, kui esmane OS töötab. Kui keskkond käivitub üksinda, võtab see vähem mälu, kuid kahe süsteemi vahel ümberlülitamine võib olla keeruline. Erinevas aknas töötamine võtab palju mälu, kuid kasutajad saavad hõlpsalt keskkondade vahel edasi-tagasi liikuda.
Uue keskkonna loomisel küsib avatud lähtekoodiga virtuaalmasin kasutajalt, kui palju mälu peaks keskkonna jaoks kasutama. Kasutaja saab ülesande täitmiseks hõlpsasti kasutada suuremat osa kõvakettast, kuid partitsiooni minimaalne mälumaht on virtuaalmasinati erinev. Väikese minimaalse mäluvajadusega virtuaalmasina valimine on parem, kui kunagi on vaja väikest keskkonda.