Tegevusstrateegia on ettevõtte juhtkonna tehtud strateegiliste otsuste jada, mis määratleb ettevõtte tegevusstruktuuri ja tootmisvõimsused. Parima äritegevuse strateegia valikul peab ettevõtte juhtkond arvestama ettevõtte hetkevõimalustega, selle omanike või aktsionäride soovide ja mistahes muude ettevõtte eesmärkidega, näiteks pühendumisega keskkonnale. Parima äritegevuse strateegia valikut juhib lõppeesmärk: ettevõtte strateegiline positsioneerimine maksimaalse efektiivsuse ja konkurentsivõime saavutamiseks.
Põhimõtteliselt on tegevusstrateegia tegevuskava eduka ettevõtte juhtimiseks. Õige strateegia valimine hõlmab varem tehtud otsuste ülevaatamist. Need otsused lõid ühiselt olemasolevad struktuurid ja võimalused, mille kaudu ettevõte tooteid või teenuseid toodab.
Praeguste tegevuste jaoks parima äritegevuse strateegia valimisel vaatavad ettevõtte juhid esmalt üle ettevõtte võimalused, konkurentsi ja ruumid. See ülevaade sisaldab tõenäoliselt tööjõu, tehnoloogia ja olemasoleva kapitali juhtimishinnangut. Keskendutakse ettevõtte positsioneerimisele, et saada oma eristuvatest pädevustest maksimaalset kasu.
Parima äritegevuse strateegia valik sõltub lõppkokkuvõttes ettevõtte omanike soovidest. Näiteks võivad aktsionärid avaldada tegevusstrateegiale tohutut mõju. Näiteks võivad aktsionärid eelistada suuremaid dividende ettevõtte infrastruktuuriinvesteeringutele.
Konkurentsivõimelise äristrateegia valimist mõjutavad ka ettevõtte kontrolli alt väljas olevad tegurid, näiteks valitsuse algatused. Näiteks võib töötajate arvu suurendavatele ettevõtetele soodsa maksustaatuse andmise seaduste vastuvõtmine kallutada valiku strateegia poole, mis investeerib rohkem tööjõu arendamisse. Märkimisväärsed stiimulid võivad kallutada tasakaalu teatud muude strateegiate suunas, näiteks keskendudes tootmisvõimsuse suurendamisele. Kui ettevõte soovib kiiret ja püsivat laienemist, võib rõhk äritegevuse strateegia väljatöötamisele keskenduda suuresti kapitalivõime suurendamisele. Seda peetakse ettevõtte kasvustrateegiaks
Parima äritegevuse strateegia valimise juhtimisülevaate protsessis võib arvesse võtta ka avalikku arvamust. Näiteks võib äritegevuse strateegia valimine, mis rõhutab ettevõtte pühendumust keskkonnajuhtimisele, olla osaliselt motiveeritud konkurentsieelisest, mille see eeldatavasti annab. Kui ettevõte läheb oma kohustuses kaugemale keskkonnamõjude pärast, võib ta koostada “rohelise” äristrateegia, milles keskkonnaprobleemid mõjutavad ettevõtte tegevuse kõiki aspekte.
Püüdes ära kasutada globaalse majanduse eeliseid, võib ettevõte välja töötada tegevusstrateegia, mis suunab tootmise teistesse valdkondadesse, kus tööjõukulud on väiksemad. Samal ajal võib sama ettevõte püüda avada neis geograafilistes piirkondades ka uusi turge, kuna tal on seal juba kohalolek. Tõenäoliselt viiks see ettevõtte globaalse äristrateegiani, mis on rahvusvaheliste korporatsioonide strateegiline tegevusvalik.
SmartAsset.