Parim kolmemõõtmeline (3D) joonistusprogramm on lõppkokkuvõttes see, mis toodab teatud otstarbeks vajalikku väljundit. Laias laastus võib iga antud 3D-joonistusprogrammi funktsioonid jagada nendeks, mis on seotud modelleerimisega ja nendeks, mis on seotud renderdamisega. Põhilise 3D-joonistamise jaoks võivad olla kasulikud programmid, mis töötavad ainult geomeetriliste primitiividega, nagu kuubikud, sfäärid ja tekst, kuna neil pole tohutut tööriistade hulka, mis võiksid olla rohkem segadust tekitavad kui kasulikud. Alternatiivina võib selliste rakenduste jaoks nagu märkide modelleerimine ja maastiku genereerimine 3D-joonistusprogramm, mis sisaldab täiustatud võrgusilmaga manipuleerimise tööriistu ja funktsioone, nagu ebaühtlaste relatsiooniliste B-splainide (NURBS) liimimine, muuta valmis mudelid sujuvamaks ja dünaamilisemaks. Kui mudel on valmis, tuleks kaaluda 3D-joonistusprogrammi võimet mudelit renderdada kas staatilise pildi või animatsioonina, kuna selle piirkonna funktsionaalsus võib programmiti väga erineda.
Üks olulisemaid aspekte 3D-joonistusprogrammi valimisel on modelleerimisliidese keerukus. Enamik programme pakub põhilisi modelleerimistööriistu ja eelgenereeritud primitiive, fonte ja materjale. Keerulisemate kujundite puhul, mida võib olla vaja hulknurkhaaval konstrueerida üksikute kolmnurkadega, on võrgusilma redigeerimist toetav modelleerimisprogramm ülioluline. Lisaks võimaldavad animatsiooni jaoks mõned täiustatud 3D-programmid tippude kaalumist ja skeletisüsteeme, nii et mudeleid saab manööverdada ja animeerida järjepidevalt ja realistlikult. Joonistusprogrammis toetatavad failivormingud peaksid ühilduma kõigi kasutatavate väliste programmidega, sest 3D-stseeni või -mudeli teisendamine paljude saadaolevate vormingute vahel võib olla masendav.
Kui mudel on valmis, tuleb see lõpliku pildi või animatsiooni loomiseks võib-olla renderdada. Mõned programmid pakuvad integreeritud renderdajat, samas kui teistel on spetsiifilised meetodid välise renderdaja kasutamiseks või failide eksportimiseks eraldi renderdusfailivormingusse. Kui 3D-joonistusprogramm kasutab sisemist renderdusmootorit ja ei paku võimalust välise renderdaja määramiseks, tuleb sisemise renderdaja kvaliteeti hoolikalt hinnata, et tagada kasutatavate piltide loomine ja tekstuuride hea haldamine.
Sõltuvalt 3D-joonistusprogrammis loodava projekti mahust tuleks uurida programmi piiranguid. Erinevatel põhjustel on mõnel 3D-joonistusprogrammil stseenis sisalduvate tippude, hulknurkade või isegi objektide arvule piirangud. Väikeses stseenis ei pruugi see probleem olla. Suurema stseeni puhul võib see aga kaasa tuua kvaliteedi halvenemise või suutmatuse luua stseeni, nagu see on ette nähtud.