Kas loo jutustamisel mõtlete, kas öelda “Hector ja mina läksime kinno” või “Hector ja mina läksime…?” Siin ütleksite: “Käisime Hectoriga kinos”, kuid (hoolimata sellest, mida teie ema võis teile öelda) ei ole “Hector ja mina” alati õige. “Sõidu võitsime Hector ja mina” on sama ebagrammaatiline kui “Hector ja mina võitsime võistluse”. Õiget valikut on lihtne teha, kui mäletate mõnda lihtsat sammu.
1
Pidage meeles asesõnade väike- ja käändetähtede erinevust. Nii mina kui ka mina oleme asesõnad, mida kasutame enda kohta viitamiseks, kuid mina on nominatiiv, sobib kasutamiseks lause või kõrvallause subjektina ja mina on akusatiiv, sobib kasutamiseks verbi objektina. Nominatiiv – Nimetavat käände kasutatakse siis, kui asesõna on subjekt (nt “ma sõitsin autos”) või väga formaalselt rääkides pärast “olema” vormi (nt “See olen mina,” oleks formaalne, “See on mina” oleks mitteametlik). Akusatiiv – Akusatiivi käände kasutatakse siis, kui asesõna on objekt (nt “Ta sõidutas mind tööle”) või eessõnadega (nt “sinu ja minu vahel”, mitte “sina ja mina vahel” “).
2
Mõelge nagu põliselanik. Enamik emakeelena kõnelejaid teeb nende asesõnadega harva käändevigu, välja arvatud juhul, kui need on liitsubjekti või -objekti osana seotud teiste nimisõnadega. (Kahjuks on asesõna käändeprobleemid tänapäeval tavalisemad kui kakskümmend aastat tagasi.) Kuigi peaaegu keegi ei ütleks: “Harry viis mind oma autosse”, kuuleb sageli selliseid lauseid nagu “Harry viis Jordani ja mina oma autosse”. Kui proovite määrata, millist asesõna liitainega lauses kasutada, proovige lauset, kasutades ainult subjekti asesõnalist osa. Ükskõik kumb asesõna, mina või mina, üksi kõlab, on see, mida kasutatakse liitaines
3
Vähendage või lihtsustage lauset. Võib olla raske öelda, kas kasutada sõna “mina” või “mina” pikas ja keerulises lauses, milles on rohkem kui üks subjekt või objekt. Näiteks “Mina, Hector ja Sam läksime poodi” ei kõla enamiku inimeste jaoks palju paremini või halvemini kui “Hector, Sam ja mina läksime poodi.” Kustutage kõik muud teemad või objektid, nii et et lause taandatakse selle lihtsaimale kujule, jäädes ainult “mina” või “mina”. Selles näites jääks teile sõna “Ma läksin poodi” ja “ma läksin poodi”. Nüüd on palju lihtsam näha, et “mina” on õige.
4
Vältige “veidrat kõnet”. Supermani koomiksites on Supermani ebatäiuslik versioon nimega Bizarro ja ta teeb kõike omamoodi tagurlikul viisil. Ta ütleb: “Hüvasti”, kui ta mõtleb “Tere”, ja ta ütleb selliseid asju nagu “Mul on nii kurb sind näha” (tähendab “mul on hea meel sind näha”). Veider ja pisut edevus võivad aidata teil õppida õiget asesõna kasutamist: kui muudate teema lauses teise koha peale ja teete selle endast ja ainult teiest, saate hõlpsasti märgata kohti, kus on vale kasutus “mina” ja “mina” panevad teid kõlama nagu veider. Näited:”Mina ja Harry läksime poodi.” (Muutke see ümber nii, et Harry jääks pildist välja ja see puudutaks ainult teid – te ei ütleks kunagi: “Ma läksin poodi.”)”Kes on ukse taga?” Sa vastad: “See olen mina.” (Ei, ei, ei! Ütleksid tõesti õigesti: “See olen mina.” Mõelge mõnele seotud lausele: “See kirjanik olen mina.” Proovige sõnade järjekorda muuta ja saate tulemuseks “Mina olen see kirjanik. †Kasutate nominatiivseid asesõnu, nagu “mina” pärast “olema” (st olen, on, on, oli, oli, olla, olemine ja olnud) vormide järel. “Olema” toimib võrdsena. märk, nii et nimi- ja asesõnad mõlemal pool “võrdusmärki— on nimetavad.”Tordi tegime Justin ja mina.” (Kas te ütleksite kunagi: “Tordi tegin mina”?)
5
Ebamäärasuse vältimiseks kasutage võrdlustes asesõnu õigesti. Kirjutage üles täielik võrdlus, et otsustada, millist asesõna kasutada. Järgmises lauses võivad “mina” või “mina” mõlemad olla õiged, kuid teie valitud sõna muudab lause tähendust: “Talle meeldib Winifred rohkem kui mulle/minule.””Talle meeldib Winifred rohkem kui mulle” tähendab, et “Talle meeldib Winifred rohkem kui mulle.”