Säriaeg on aeg, mille jooksul katik laseb valgusel läbi objektiivi filmile või digitaalsensorile jõuda. Särituse seadistuste õige kombinatsioon – säriaeg, objektiivi ava ja ISO-tundlikkus – annab eredad ja kontrastsed pildid. Õige säriaeg annab teile soovitud kaunid fotod.
1
Valige kiirus, mis ei häguseks liikumatute objektide pildistamisel. Peamine asi, mida soovite pildistades teha, on kaamera värisemise kõrvaldamine. Kasutage kiiremat säriaega, et vältida kaamera värisemise hägusust. Proovige seda tüüpi fotode puhul vähemalt 1/60. Kui teil on kindlad käed, võib 1/30 anda hea pildi. Sellises olukorras ei avalda säriaja muutus praktiliselt mingit mõju (peale üldisele särituse tasemele), välja arvatud juhul, kui midagi liigub särituse ajal piisavalt, et määrida see vähemalt ühe võrra. piksli laius. Isegi siis muudab see pildi pisut pehmeks, välja arvatud juhul, kui miski liigub piisavalt, et seda paljude pikslilaiuste ulatuses määrida.Pildi stabiliseeriv objektiiv või kaamera võimaldab hoida kaamerat peatuse või kaks aeglasemalt, nagu ka hoolikas hoidmistehnika.Seadistus millegi tugeva (nt statiivi) külge kinnitatud kaamera välistab kaamera värisemise, eriti kui valite pikema säriaja.
2
Valige kiire säriaeg, kui soovite liikumise peatada. Kui otsustate, kas see, mida soovite pildistada, on liikumatu või liikumatu, aitab teil valida säriaja. Kui soovite pildistada midagi, mis liigub, vajate kiiret säriaega. Näiteks kasutaksite kiiret säriaega, et jäädvustada tantsijaid, muusikuid või isegi esinejaid, kes palju liiguvad.Kasutage 1/500 igapäevaste sündmuste, spordi ja objektide üldiseks pildistamiseks.Kasutage 1/1000-1/ 4000, kui pildistate objekte, mis on ülikiired ja lähedalt. 1/1000-1/2000 töötab hästi lindude pildistamisel. 1/1000 töötab hästi autode pildistamisel.
3
Kasutage liikumise hägususe püüdmiseks pikka säriaega. Kui pildistate midagi liikuvat, tabab aeglane säriaeg liikumise hägususena. Näiteks võite kasutada aeglast katikut autode tagatulede pildistamiseks, mis tekitab valgusvoo. Võite kasutada ka seda tehnikat tegevuse panoraamimiseks, näidates liikumatut objekti liikuval taustal. Selleks kasutage säriaega 1/15. Jälgige objekti nii, et enamasti liigub taust, mitte objekt, kaamera suhtes ja on hägune. Samuti võite kasutada pikka säriaega, et jäädvustada objekti, mis on täiesti liikumatu, näiteks arhitektuur või elutu objekt ruumis, kus pole – üks teine selles.
4
Määrake säriaega valguse põhjal. Valgus mõjutab teie pildi säritust. Valgusallikas määrab, millise säriaja valite. Kui lubate liiga palju valgust, on teie foto ülevalgustatud. Kui lasete sisse liiga vähe valgust, on see alasäritatud.Kiiremad säriajad töötavad hästi palju valgust.Aeglasemat säriaega kasutatakse vähema valguse korral, et valgus pääseks kaamerasse ja valgustaks fotot. Olukordades, kus valgustus on väga nõrk, võiksite kasutada mitut sekundit katiku kiirust. Selleks on vaja statiivi või midagi muud kaamera stabiliseerimiseks. Öösel saab kasutada aeglast säriaega. See annab teile kerged jäljed, näiteks autodelt või ilutulestikult. Kui soovite seda efekti saavutada, proovige 2–30 sekundit. Pimedas alas tegevuse pildistamiseks suurendage ISO-tundlikkust ja valige aeglane säriaeg. Kasutage välist välku ja koos pika säriajaga (nt 1/250) saate liikumise külmutada.
5
Mõistke katikut ja säriaega. Katik on kaameras asuv seade, mis varjab anduri valgust. Kui kaamera käivitub, avaneb korraks katik, et anda kaamera sensorile kontrollitud valgushulk. Seejärel katik sulgub, varjades uuesti valgust. Säriaeg on aeg, mil katik on avatud. See tähendab, et see on aeg, mille jooksul kaamera pildisensor stseeni näeb. Tavaliselt on see murdosa sekundist.
6
Tea, kuidas säriaega mõõdetakse. Säriaegu mõõdetakse sekundi murdosades. Need ajad ulatuvad 1/8000 kuni mitme sekundi pikkuseni. Kiirused 1/60 või suuremad on kõige sagedamini kasutatavad kiirused. Kõik alla 1/60 võib põhjustada kaamera värisemist, mis põhjustab pildi hägusust. Kui kasutate aeglasemat kiirust, peate kasutama statiivi. Tavaliselt on kaamerale märgitud ainult nimetaja. Näiteks “125” tähendab 1/125 sekundit. Mõned kaamerad võimaldavad pildistada säriaega täissekundites, näiteks 1, 2 või 10 sekundiga. Seda kasutatakse vähese valguse ja palju liikumise pildistamiseks.
7
Õppige, mis vahe on kiirel ja aeglasel säriajal. Et teada saada, millist säriaega peaksite antud olukorras kasutama, peate esmalt teadma, mis on kiire ja aeglane säriaeg. Üldiselt on 1/60 põhisäriaeg, mis tähistab piiri kiire ja aeglase vahel. Nimetajad, mis on suuremad kui 60, nagu 1/125, 1/500 või 1/2000, on kiired säriajad. Nimetajad alla 60, nagu 1/30 ja 1/15, on aeglased. Säriajad, mis on täissekundi pikkused, näiteks 1 või 2 sekundit, on väga aeglased säriajad.
8
Leidke oma katiku prioriteediga võtterežiim. Enamikul kaameratel on katiku prioriteedi seadistus. See režiim võimaldab teil valida katiku kiiruse pildi põhjal, mida soovite teha, samal ajal kui kaamera vastab avale, et saaksite parima särituse. Enamiku kaamerate puhul on katiku prioriteedi säte tähis “S”. Mõnel kaameral (nt Canonil) on selle sätte tähis “Tv”. Saate pildistada avarežiimis ja lasta kaameral valida säriaega samal ajal, kui määrate objektiivi ava. Käsirežiimis, tähisega “M”, saate määrata säriaja ja ava.
9
Mõelge fookuskaugusele. Objektiivi fookuskaugus võib põhjustada kaamera värisemise. Seetõttu peate säriaja valimisel arvestama fookuskaugusega. Kui teil on pikk fookuskaugus, soovite tõenäoliselt kasutada pikemat säriaega. Säriaja nimetaja peaks olema fookuskaugusega vähemalt võrdne, kui mitte suurem. Näiteks 50 mm objektiivi tuleks juhuslikult käes hoida kiirusel, mis ei ole aeglasem kui 1/50 sekundit; 200 mm objektiiv ei tohiks olla aeglasem kui 1/200.