Valkude söömine on inimeste tervise jaoks hädavajalik, sest valk on koos rasvade ja süsivesikutega üks peamisi inimese toitaineid. Keha kasutab valke rakkude ehitamiseks, ensüümide ja hormoonide tootmise reguleerimiseks, rakkudevahelise vedeliku tasakaalu säilitamiseks ja energia tootmiseks. Valkude söömine võib aidata hoida keha tugevana ja reguleerida olulisi metaboolseid funktsioone. Liiga palju valku söömine võib aga põhjustada terviseprobleeme.
Valk koosneb 20 asendamatust aminohappest, mis moodustavad inimkeha molekulaarsed ehitusplokid. Inimkeha kuded alluvad üldiselt pidevale ammendumise ja uuenemise protsessile. Keha kasutab tavaliselt valke igat tüüpi rakkude ehitamiseks ja uuendamiseks, kaasa arvatud need, mis moodustavad luid, lihaseid, elundeid ja sidekudesid.
Valkude söömine võib aidata inimkehal toota olulisi ensüüme ja hormoone. Hormoonid, nagu insuliin, mis reguleerivad vere glükoosisisaldust, koosnevad üldiselt valkudes leiduvatest asendamatutest aminohapetest. Ensüümid on valgu molekulid, mis võimaldavad toimuda bioloogilisi keemilisi reaktsioone. Ensüümid toimivad keemiliste katalüsaatoritena reaktsioonidele, mis toimuvad organismis seedimise ja muude metaboolsete protsesside käigus. Valkude söömine aitab hoida ensüümide ja hormoonide taset normaalsena, et vältida ainevahetus- ja endokriinseid häireid.
Valk aitab ka inimkehal säilitada sobivat vedelikutasakaalu rakkudes ja nende vahel. Verevalgu molekulid, mida nimetatakse albumiinideks ja globuliinideks, aitavad luua rõhku, mis tavaliselt reguleerib verevoolu kapillaaripiirkondadesse ja sealt välja, kus vererõhk on sageli madalam.
Inimkeha kasutab energia saamiseks tavaliselt süsivesikuid ja rasvu, mitte valke. Inimkeha kasutab valku energia saamiseks tavaliselt ainult siis, kui toidust saadavaid rasvu ja süsivesikuid on vähe. Kui keha kasutab valku energia saamiseks, kannatavad tavaliselt kudede hooldus ja muud olulised kehafunktsioonid. Seetõttu võib valgurikas, kuid madala süsivesikute ja rasvasisaldusega dieet olla ohtlik.
Inimkeha suudab tavaliselt säilitada liigseid süsivesikuid ja rasvu hilisemaks kasutamiseks, kuid ei suuda säilitada valku. Inimkeha jagab tavaliselt valgud selle koostisosadeks, asendamatuteks aminohapeteks. Inimkeha eraldab tavaliselt lämmastiku veres leiduvatest liigsetest aminohapetest. See lämmastik võib koguneda neerudesse ja maksa, kahjustades neid elundeid ning soodustades maksa- ja neeruhaigusi. Valkude liigne söömine võib samuti soodustada osteoporoosi, südamehaiguste, vähi ja neerukivide teket.